Cushingi sündroom on sümptomite kogum, mis tuleneb hormooni kortisooli liiga kõrgest tasemest organismis. Need sümptomid võivad ilmneda äkki või järk-järgult ja võivad halveneda, kui neid ei ravita.
Kortisool on hormoon, mida toodavad neerupealised. Sellel hormoonil on organismile palju olulisi funktsioone, sealhulgas südame ja veresoonte funktsiooni säilitamine, põletike vähendamine ning vererõhu ja veresuhkru taseme reguleerimine.
Cushingi sündroomi korral võib aga hormooni kortisooli liiga kõrge tase (hüperkortisolism) põhjustada organismis erinevaid häireid. Lisaks võib see seisund suurendada krooniliste haiguste, sealhulgas II tüüpi diabeedi riski.
Cushingi sündroomi põhjused
Hormooni kortisooli kõrget taset Cushingi sündroomi korral võivad põhjustada kehavälised (välised) või kehasisesed (sisemised) tegurid. Siin on selgitus:
Cushingi sündroomi välised põhjused
Cushingi sündroomi kõige levinum põhjus on kortikosteroidravimite kasutamine suurtes annustes või pikaajaline. See võib juhtuda, kuna kortikosteroidravimitel on sama toime kui hormoonil kortisoolil.
Kortikosteroidravimid, mis sageli põhjustavad Cushingi sündroomi, on ravimid, mida võetakse suu kaudu ja süstitakse. Kuid harvadel juhtudel võivad inhaleeritavad ja paiksed kortikosteroidid põhjustada ka Cushingi sündroomi, eriti kui neid kasutatakse suurtes annustes.
Cushingi sündroomi sisemised põhjused
Cushingi sündroom võib tekkida ka adrenokortikotroopse hormooni (ACTH) kõrge taseme tõttu. See on hormoon, mis reguleerib kortisooli moodustumist. Liigne ACTH tase võib olla põhjustatud:
- Kasvajad hüpofüüsis või hüpofüüsis
- Kasvajad kõhunäärmes, kopsudes, kilpnäärmes või harknääres
- Pärilikkusega seotud kasvajad endokriinsetes näärmetes
- Neerupealiste haigused, nagu kasvaja neerupealise koores (neerupealiste adenoom)
Cushingi sündroomi riskifaktorid
Cushingi sündroom on suurem risk 30–50-aastastel täiskasvanutel. Siiski on võimalik, et see haigus esineb lastel. Lisaks mõjutab Cushingi sündroom naisi kolm korda sagedamini kui mehi.
Cushingi sündroom esineb tõenäolisemalt inimestel, kes peavad saama pikaajaliselt kortikosteroidravimeid. Näide on järgmine:
- Kroonilised astmahaiged
- Reumatoidartriidi põdejad
- Luupuse põdejad
- Organisiirdamise retsipient
SümptomCushingi sündroom
Cushingi sündroomi all kannatavatel inimestel esinevad sümptomid sõltuvad kortisooli kõrgest tasemest kehas. Sümptomite hulka kuuluvad:
- Kaalutõus
- Rasva kogunemine, eriti õlgadele (pühvli küür) ja nägu (kuu nägu)
- Punakaslillad triibud (striae) kõhu, reite, rindade või käte nahal
- Naha õhenemine, nii et nahal tekivad kergesti verevalumid
- Nahahaavad või putukahammustused on raskesti paranevad
- Vistrik
- lihaste nõrkus
- Nõrk
- Depressioon, ärevus või ärrituvus
- Häiritud mälu
- Kõrge vererõhk
- Peavalu
- Luude kaotus
- Kasvuhäired lastel
Naistel võib Cushingi sündroom muuta menstruatsiooni ebaregulaarseks või hiliseks ning põhjustada hirsutismi sümptomeid, mis on näo või muude osade paksuks kasvavad juuksed, mis tavaliselt kasvavad ainult meestel.
Samal ajal võivad meestel Cushingi sündroomi tõttu tekkida muud kaebused seksuaaliha vähenemine, viljakuse langus ja impotentsus.
Millal arsti juurde minna
Pöörduge oma arsti poole, kui teil tekivad ülaltoodud sümptomid, eriti kui te saate ravi suurtes annustes kortikosteroidravimitega. Oluline on meeles pidada, et mida varem Cushingi sündroomi ravitakse, seda suurem on ravivõimalus.
Cushingi sündroomi diagnoos
Arst küsib patsiendilt tema esinevate sümptomite ja regulaarselt kasutatavate ravimite ajalugu. Pärast seda viib arst läbi põhjaliku füüsilise läbivaatuse, et otsida patsiendil Cushingi sündroomi tunnuseid.
Diagnoosi kinnitamiseks ja muude võimalike haiguste välistamiseks teeb arst täiendavaid uuringuid, näiteks:
- 24-tunniste uriiniproovide ja sülje uurimine öösel, et mõõta kortisooli hormooni taset
- Hormooni kortisooli taset veres saab teha väikese annuse deksametasooni sisseviimisega öösel, et näha, kas patsiendi kortisooli tase hommikul langeb.
- Skaneerige CT või MRI-ga, et näha, kas neerupealises või hüpofüüsis on kasvaja
- Katsetage vereproovi, mis on võetud petrosaalsiinusest, mis on hüpofüüsi ümbritsev veresoon, et teha kindlaks, kas Cushingi sündroom on põhjustatud hüpofüüsi häirest või mitte.
Cushingi sündroomi ravi
Cushingi sündroomi ravi eesmärk on vähendada kortisooli taset kehas. Valitud ravimeetod kohandatakse algpõhjusele.
Järgmised on mõned ravimeetodid, mida arstid saavad Cushingi sündroomi raviks kasutada:
- Vähendage järk-järgult kortikosteroidide annust või asendage kortikosteroidid teiste ravimitega, kui Cushingi sündroomi põhjustab kortikosteroidide kõrge või pikaajaline kasutamine
- Tehke kasvaja eemaldamiseks kirurgiline protseduur, kui Cushingi sündroomi põhjustab kasvaja
- Tehke kiiritusravi protseduure (kiiritusravi), kui pärast operatsiooni on alles kasvaja või kui operatsiooni ei saa teha
- Manustage kortisooli taseme kontrollimiseks ravimeid, nagu ketokonasool, metürapoon, mitotaan ja mifepristoon, kui operatsioon ja kiiritusravi ei ole patsiendi ravimisel tõhusad
Cushingi sündroomi ravi võib mõjutada teisi neerupealiste poolt toodetud hormoone. Seetõttu peavad patsiendid mõnel juhul saama hormoonasendusravi.
Cushingi sündroomi tüsistused
Kui Cushingi sündroomi ei ravita, võib see põhjustada tõsiseid tüsistusi, näiteks:
- Raske depressioon
- Diabeet
- Kõrge kolesterool
- Lihtne nakatuda
- Luuhõrenemine (osteoporoos) ja luumurrud
- Lihasmassi kaotus
- Verehüübed jalgades või kopsudes
- Südameatakk
- insult
- Surm
Cushingi sündroomi ennetamine
Kasvajatega seotud Cushingi sündroomi on raske ennustada ja ennetada. Kortikosteroidide suurtest annustest või pikaajalisest kasutamisest põhjustatud Cushingi sündroomi saab aga vähendada, käies regulaarselt arsti juures tervise- ja hormoonitaseme kontrollis.