Õudusunenäod – sümptomid, põhjused ja ravi

Õudusunenäod on unenäod, mis tekitavad inimeses ärevust või hirmu. Õudusunenäod võivad kannataja unest äratada. Õudusunenägusid võivad kogeda kõik vanuserühmad, sealhulgas lapsed ja täiskasvanud. Kuid seda seisundit kogevad kõige sagedamini lapsed.

Une ajal kogeb inimene 2 faasi, nimelt mitte-REM faasi (mitte-kiire silmade liikumine) ja REM-faas (silmade kiire liikumine). Unetsükkel algab mitte-REM-faasiga ja sellele järgneb REM-faas, millest igaüks kestab 90–100 minutit. Õudusunenäod esinevad tavaliselt REM-faasis, mis on kesköö ja varahommiku vahel.

Õudusunenägudele viidatakse sageli ka kui õudusunenäod või parasomnia on tavaline seisund ja seda kogevad peaaegu kõik. Kuid mõnel juhul võivad õudusunenäod olla häirivad, eriti kui need esinevad liiga sageli või põhjustavad unehäireid ja stressi.

Õudusunenägude põhjused

Siiani pole täpselt teada, mis õudusunenägusid põhjustab. Küll aga väidetakse, et õudusunenäod on seotud geneetiliste tegurite, psühholoogiliste tegurite, kehaliste kõrvalekallete, kasvu- ja arenguprotsessi häirete ning kesknärvisüsteemi häiretega.

Kuigi põhjus on teadmata, on teadaolevalt mitu seisundit, mis põhjustavad luupainajaid, sealhulgas:

  • Stress ja ärevus, näiteks tegevusest koolis või tööl, kurbus lähedase inimese surma tõttu või hirm kellegi poolt maha jääda
  • Traumad, näiteks vigastuste, õnnetuste, kiusamise ja füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise tõttu
  • Unehäired, nagu narkolepsia, unetus (insomnia), uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom (rahutute jalgade sündroom)
  • Ravimite, nagu antidepressandid, beetablokaatorid, hüpertensiooniravimid, Parkinsoni tõve ravimid või unerohud, kõrvaltoimed
  • Harjumus näksida, lugeda raamatut või vaadata õudusfilmi enne magamaminekut
  • Muud haigused, nagu depressioon, traumajärgne stressihäire (PTSD), vähk ja südamehaigused
  • Alkohoolsete jookide tarbimine ja narkootikumide kuritarvitamine

Õudusunenägude riskifaktorid

Õudusunenägusid võivad kogeda kõik, kuid sagedamini esineb neid 3-6-aastastel lastel. Selles vanuses on lapse fantaasia väga aktiivne. Lisaks on luupainajad sagedamini inimestel, kelle perekonnas on esinenud sagedasi õudusunenägusid.

Õudusunenägude sümptomid

Õudusunenäod tekivad tavaliselt keset ööd enne hommikut. Nendel õudusunenägudel võib olla väga erinevaid teemasid, alates kohtumisest võõraste olenditega, kukkumisest, röövimisest kuni jälitamiseni. Õudusunenägude sagedus on erinev, need võivad olla harvad, sagedased, isegi mitu korda öö jooksul.

Õudusunenäod võivad tekitada neid kogevas inimeses viha, hirmu, kurbust, ärevust või süütunnet. Seda tunnet võib kogeda ka siis, kui halba und nägev inimene on unest ärganud.

Unenägusid võib liigitada õudusunenägudeks, kui neil on järgmised omadused:

  • See tundub selge, tõeline ja põhjustab seda kogevas inimeses seda meenutades häiritud, ärevat, kurba või vihast.
  • Seotud ohtudega isiklikule turvalisusele või ellujäämisele või muude häirivate teemadega
  • Põhjustab seda kogevatel inimestel une ajal higistamist ja südamepekslemist
  • Kuni see paneb inimesed, kes seda kogevad, ärkama ja suudavad oma unenägusid üksikasjalikult meenutada
  • See muudab inimesed, kes kogevad seda raskesti magama tagasi

Ehkki õudusunenäod hõlmavad asju, mida kõik kogevad, võib neid liigitada häirivateks, kui:

  • Sageli esineb
  • Põhjustab päevasel ajal uimasust, väsimust ja letargiat
  • Põhjustab keskendumis- ja mäletamisraskusi
  • Ajendab kannatajaid pidevalt halbadele unenägudele mõtlema
  • Põhjustab ärevust ja hirmu magama minnes
  • Põhjustab käitumishäireid, näiteks hirmu pimedate ruumide ees
  • Mõjutab igapäevaseid tegevusi, põhjustades näiteks õppimise või töötamise ajal kvaliteedi langust

Millal arsti juurde minna

Aeg-ajalt ilmuvad õudusunenäod on normaalsed, seega pole põhjust muretsemiseks. Konsulteerige arstiga, kui õudusunenägudega kaasnevad tunnused, mida saab liigitada häirete alla, nagu eespool kirjeldatud.

Õudusunenägude diagnoos

Arst esitab küsimusi kogetud õudusunenägude, tarbitavate ravimite, patsiendi haigusloo ja patsiendi perekonnas esinenud õudusunenägude kohta. Arstid võivad teha ka järeluuringuid, näiteks:

  • Vaimne läbivaatus, et teha kindlaks, kas kogetud õudusunenäod on seotud psüühikahäiretega, näiteks ärevushäiretega
  • Polüsomnigraafia või uneaktiivsuse registreerimine, et teha kindlaks, kas õudusunenäod on seotud mõne muu unehäirega

Polüsomnigraafia protseduuri läbiviimisel mõõdetakse patsiendi südame löögisagedust, ajulaineid, hingamissagedust, vere hapnikusisaldust ning patsiendi käte ja jalgade liikumist une ajal.

Õudusunenägude ravi

Aeg-ajalt ilmuvate õudusunenägude pärast pole põhjust muretseda. Kui aga õudusunenäod on sagedased ja põhjustavad teie või teie lapse depressiooni ja mõjutavad igapäevaseid tegevusi, on ravi vajalik.

Õudusunenägude ravi toimub põhjuse kõrvaldamise teel. Kui õudusunenägu on põhjustatud ravimite kõrvalmõjust, määrab arst asendusravi teist tüüpi ravimi.

Kui õudusunenägude põhjuseks on vaimne häire või unehäire, on ravimeetodid järgmised:

  • Ravimid, nagu prasosiin ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI)
  • Psühhoteraapia, näiteks kognitiivne käitumuslik teraapia, pildiprooviteraapia, ja visuaalne-kinesteetiline dissotsiatsioon
  • Lõõgastustehnikad, nagu meditatsioon, jooga ja sügav hingamine (sügava hingamise teraapia)

Õudusunenägude komplikatsioonid

Õudusunenäod võivad põhjustada järgmisi tüsistusi:

  • Meeleoluhäired, ärevushäired või depressioon
  • Päeval liigne unisus, mis segab seega tegevust
  • Rahutu magama minnes, kartuses korduda halbu unenägusid
  • Enesetapp või enesetapukatse

Õudusunenägude ennetamine

Ravi abistamiseks ja õudusunenägude riski vähendamiseks saab teha mitmel viisil, nimelt:

  • Treenige vähemalt 3 korda nädalas
  • Määrake iga päev sama aeg magama jäämiseks ja ärkamiseks
  • Looge magamistoas mugav õhkkond
  • Vältige rahustite võtmist
  • Alkohoolsete ja kofeiini sisaldavate jookide tarbimise piiramine
  • Muusika kuulamine, mis muudab end lõdvemaks
  • Vältige kasutamist nutitelefoni või muid elektroonikaseadmeid enne magamaminekut
  • Lugege raamatut või kirjutage homseks plaan, et häirida oma meelt õudusunenägudest
  • Ärevuse vähendamiseks arutage õudusunenägusid pere või sõpradega