manartsissistlikud terminid tegelikult ei adresseeritud juurde isik kellele meeldib teha selfie siislaadige see sotsiaalmeediasse. Tavalise nartsissistliku käitumise ja nartsissistliku isiksusehäire vahel on selge erinevus. Kuigi neil on sarnased omadused, pole need samad.
Psühholoogias on nartsissism seisund, kui inimene tunneb endast liiga muljet. Nartsissismi ei peeta alati halvaks, mõned nartsissistlikud käitumisviisid avaldavad kurjategijale tegelikult head mõju.
Kui see nartsissistlik käitumine on aga muutunud harjumuspäraseks ja ülemääraseks, võib see olla märk nartsissistlikust isiksusehäirest.
Erinevus Nartsissistlik isiksusehäire ja normaalne nartsissistlik käitumine
Väidetavalt on inimesel nartsissistlik isiksusehäire, kui tal on järgmised tunnused:
- Eelistab omakasu ennekõike ja tal on raske teistelt kriitikat vastu võtta
- Tundes end suurima, ainulaadse, erilisena ja lootust, et inimesed nii arvavad
- Tihti monopoliseerib vestlusi ja liialdab oma saavutusi ja andeid
- Tahad alati olla imetletud või märgatud ning kergesti armukade, solvuv ja vihane, kui seda ei saavutata
- Ootab alati eeliskohtlemist ja käitub üleolevalt või üleolevalt
- Suutmatus või soovimatus mõelda teiste inimeste tunnetele
- Tal on kõrge enesekindlus ja ta arvab, et paljud inimesed on tema peale kadedad
- Talle meeldib oma unistuste saavutamiseks teisi ära kasutada
- Fantaseerib sageli asjadest, nagu tööl edu saavutamine, sõprade seas parim olemine või täiuslik elu
Nartsissistliku isiksusehäirega inimestel võib tunduda normaalne enesekindlus nagu enamikul inimestel. Fakt pole aga nii. Nartsissistliku isiksusehäirega inimesed pole peaaegu kunagi alandlikud ja peavad end alati teistest paremaks ja olulisemaks.
Loomulikult pöördub see tavapärase nartsissistliku käitumisega ümber. Sellise suhtumisega inimesed on endiselt teadlikud piirangutest ja tehtud vigadest. Samuti püüab ta suhteid parandada, kui teeb kellelegi teisele kogemata haiget.
Nartsissistlikke jooni ja käitumist ei tohiks säilitada
Nartsissistlikud jooned ja käitumine, mis on endiselt normi piires, pole tegelikult põhjust muretsemiseks. See on tegelikult märk sellest, et kellelgi on enesearmastus ja enesehinnang see hea.
Näiteks normaalse nartsissistliku käitumise korral võivad inimesel olla positiivsed mõtted ja ta on oma eluga õnnelikum. See aitab tal rasketest aegadest üle elada. Nartsissistlik käitumine võib olla ka motivatsiooniallikaks, et keegi saaks oma töö või väljakutse hästi läbi teha, ilma et ta oleks pettunud.
Sellest hoolimata ei tohiks neid nartsissistlikke jooni ja käitumist säilitada, sest need võivad areneda nartsissistlikuks isiksusehäireks. Kui inimesel on välja kujunenud isiksusehäire, põhjustab see tema ellu erinevaid probleeme, olgu siis probleeme sotsiaalsetes suhetes tööga.
Väidetavalt on inimesel nartsissistlik isiksusehäire, kui tal on raske oma ego kontrollida, ta tunneb end kõige tähtsamana ja kipub teisi alla panema või tal on kalduvus muutuda megalomaaniaks. Seda häiret peab ravima psühholoog või psühhiaater.
Nartsissistlikust isiksusehäirest ülesaamiseks on psühholoogidel ja psühhiaatritel üldiselt kaks võimalust, nimelt:
Psühhoteraapia
Liigse nartsissismi käsitlemine nõustamise või pigem psühhoteraapia kaudu võib aidata nartsissistliku isiksusehäirega inimestel elada paremat elu. Selle teraapia kaudu suunatakse ta paremini mõistma enda ja teiste tundeid ja piiranguid.
Psühhoteraapia kaudu eeldatakse nartsissistliku isiksusehäirega inimestel paremaid sotsiaalseid suhteid ja elukvaliteeti. Vähe sellest, et selle meetodi abil saab ta ka oma tugevaid külgi ja potentsiaali ära tunda, et ta saaks vastu võtta kriitikat ja ebaõnnestumisi.
Maksimaalse muutuse saavutamiseks on muidugi vaja kannatust ja aega pole vähe.
Narkootikumid
Nartsissistliku isiksusehäire raviks, millega kaasnevad muud sümptomid, nagu psühhopaatia, hallutsinatsioonid, luulud, on üldiselt vaja ravimeid. tuju kiired muutused ehk erotomaania.
Seda seetõttu, et nartsissismi teket võivad põhjustada teatud psüühikahäired, nagu skisofreenia või bipolaarne häire. Selle raviks võivad arstid anda ravimeid, nagu antipsühhootikumid ja antipsühhootikumid meeleolu stabilisaator.
Nartsissistlik käitumine ja nartsissistlik isiksusehäire ei ole samad. Kui kellelgi on juba isiksushäire, kas nartsissistlik või muud tüüpi, on kõige parem konsulteerida psühhiaatri või psühholoogiga, eriti kui see on põhjustanud probleeme tema enda või teiste elus.