Tundlikud hambad on seisund, kui hammastes on tunda valulikkust. Need aistingud tekivad vastusena mitmetele tingimustele, näiteks kuuma või külma söömise või joomise korral. Hammaste tundlikkus võib tekkida ajutiselt või pikaajaliselt, kas ühes hambas või mitmes hambas.
Tundlike hammaste sümptomid
Tundlike hammastega inimene tunneb valutunnet, eriti hambajuures. Need aistingud tekivad vastusena mitmele asjale, sealhulgas:
- Kuuma või külma toidu ja jookide tarbimine
- Magusate või hapude toitude ja jookide tarbimine
- Puhastage hambaid kas harja või hambaniidiga
- Alkoholisisaldusega suuvee kasutamine
- Külma õhu käes.
Hammaste tundlikkuse sümptomid võivad olla kerged kuni rasked ja võivad kaduda või tulla iseenesest.
Tundlike hammaste põhjused
Tundlikke hambaid põhjustavad mitmed tingimused, sealhulgas:
1. Meilide hõrenemine
Email ehk email on hamba välimine kiht, mis kaitseb hammast lagunemise eest. Kuigi email on inimkeha tugevaim kude, võib see ka õheneda või kahjustuda. Mida õhem on email, seda suurem on tundlike hammaste risk.
Emaili hõrenemise võivad vallandada magusate, hapude toitude või jookide, karastusjookide tarbimine, sage jääkuubikute söömine, liigne C-vitamiini tarbimine.
2. Hammaste ja suu seisukord
Katkised, õõnsused või lagunevad hambad võivad paljastada dentiini (hambaemaili all olev aine) ja põhjustada hammaste tundlikkust. Teine suu seisund, mis võib põhjustada tundlikke hambaid, on igemete taandumine. Igemete kokkutõmbumine võib jätta hambajuured paljastatuks ja kaitsmata.
3. Mao seisund
Tundlikke hambaid võib põhjustada ka happe reflukshaigus ehk GERD. Maost ja söögitorust tõusev maohape võib pikaajalisel esinemisel hambaemaili õõnestada. Lisaks happereflukshaigusele võivad tundlikke hambaid põhjustada muud haigusseisundid on gastroparees või mao tühjenemise häired, samuti söömishäired nagu buliimia.
4. Halvad harjumused
Mõned halvad harjumused võivad põhjustada ka tundlikke hambaid, eriti kui need püsivad pikka aega. Näiteks hammaste liiga kõva harjamine või kareda hambaharja kasutamine. Tundlikud hambad võivad vallandada ka harjumus magades hambaid krigistada (bruksism).
5. Meditsiinilised protseduurid
Tundlikke hambaid võivad põhjustada ka mõned hammaste meditsiinilised protseduurid, nagu täidised ja hammaste valgendamine. Meditsiiniliste protseduuride tulemusena tekkivad tundlikud hambad on aga ajutised ja kaovad mõne päevaga.
Tundlike hammaste diagnoosimine
Arstid võivad kahtlustada, et patsiendil on tundlikud hambad, kui esineb mitmeid ülalkirjeldatud sümptomeid. Diagnoosi kinnitamiseks kontrollib arst siiski, kas pole tundlikke hambaid vallandavaid haigusseisundeid, nagu hambaaukude või igemete taandumine. Vajadusel teeb arst röntgenuuringu, et kontrollida hammaste või söögitoru seisukorda.
Tundlike hammaste ravi
Kergete tundlike hammaste sümptomitest ülesaamiseks saavad patsiendid kasutada spetsiaalset tundlikele hammastele mõeldud hambapastat ning valida pehmete harjastega hambaharja. Sümptomite leevendamiseks harjake hambaid aeglaselt. Kui kasutate suuvett, valige alkoholivaba suuvesi. Kui ülaltoodud meetmed ei leevenda teie sümptomeid, rääkige oma hambaarstiga õige ravimeetodi kohta.
Tundlike hammaste ravimeetod sõltub algpõhjusest. Arst võib määrata valutunde blokeerimiseks spetsiaalse hambapasta või geeli sisaldava geeli fluoriid hambaemaili tugevdamiseks. Samas, kui tundlikud hambad on põhjustatud hambaaukudest, on vajalik täiteprotseduur.
Kui tundlikud hambad on põhjustatud teatud haigusseisunditest, nagu GERD või buliimia, ravib arst esmalt neid haigusseisundeid, et vältida emaili edasist kahjustust. GERD-i saab ravida ravimitega, mis vähendavad maohappe tootmist, samas kui buliimiaravi nõuab psühhoteraapiat.
Igemete taandumisest põhjustatud tundlikest hammastest saab üle hammaste õrna harjamise ja hea suuhügieeniga. Kui aga kokkutõmbumine on piisavalt tugev ja põhjustab tugevat hammaste tundlikkust, soovitab arst igemesiirdamist. Selle protseduuri läbiviimiseks võetakse ülemisest suulaest väike kogus kudet, mis kinnitatakse kahjustatud igemepiirkonnale.
Stressi maandamise õppimine ja kofeiini sisaldavate jookide tarbimise vähendamine võib samuti aidata vältida hammaste krigistamist. Kui aga harjumus püsib, saab patsient hambakaariese vältimiseks kasutada hambakaitset.
Tundlike hammaste puhul, mida ülaltoodud meetoditega ravida ei saa, teostab arst juureravi. See protseduur hõlmab hamba puurimist, et eemaldada hamba seest kahjustatud pulp. Pärast pulbi eemaldamist manustatakse hamba sisemusse infektsiooni vältimiseks antibiootikumpasta. Seejärel sulgeb arst õõnsuse täidisega.
Tundlike hammaste ennetamine
Tundlike hammaste vältimiseks hoidke oma suu ja hambad puhtad, peske hambaid kaks korda päevas. Kasutage pehme otsaga hambaharja ja sisaldavat hambapastat fluoriid. Oluline on hambaid aeglaselt harjata ja hambavahed puhastada hambaniidiga.
Kui hammaste krigistamise harjumus ei kao, võib patsient paluda arstil teha hambakaitsme. Kui aga hammaste krigistamise harjumus on piisavalt tugev, võib patsient vajada operatsiooni hammaste asendi muutmiseks või ravimeid suulihaste lõdvestamiseks.
Lisaks ülaltoodud sammudele vältige hapusid ja magusaid toite või jooke. Selle asemel tarbi juustu, piima ning puu- ja juurvilju, sest need võivad eemaldada hambaid kahjustavaid happeid ja baktereid.
Teine ennetusmeede on hammaste valgendamise lõpetamine, sest protseduur võib isegi ajutiselt esile kutsuda tundlikud hambad. Protseduuri jätkamiseks on soovitatav kõigepealt konsulteerida hambaarstiga.