Ajufunktsioon on inimese ellujäämiseks nii oluline. Aju ei töötle ainult teavet, vaid kontrollib ka kõiki kehasüsteeme, alates hingamissüsteemist kuni reproduktiivsüsteemini. Kas soovite ajufunktsiooni kohta rohkem teada saada? Tule, vaata järgmist arutelu.
Aju on inimkeha üks suurimaid ja keerukamaid organeid. Kujutage vaid ette, see üks organ koosneb enam kui 100 miljardist närvirakust, mis on omavahel ühendatud aju ja ülejäänud keha ühendamiseks. Aju koosneb mitmest osast ja igal osal on erinev funktsioon.
Aju funktsioonid selle osade alusel
Ajul on mitte ainult suur suurus, vaid ka suurepärane funktsioon inimese ellujäämiseks. Järgmine on aju funktsioon, mis põhineb selle osadel:
1. Suur aju
Nagu nimigi viitab, on suuraju aju suurim osa ja koosneb mitmest osast või labast, millel on järgmised funktsioonid:
- Otsaosa mängib otsustaja rolli, reguleerib keskendumist, kontrollib emotsioone ja keha liigutusi.
- Temporaalsagara, mängib rolli mälu ja kuulmise juhtimisel, samuti teiste emotsioonide tabamisel ja tõlgendamisel.
- Parietaalsagara, mis korraldab ja tõlgendab teavet teistest ajuosadest ning kontrollib meeli.
- Kuklasagara ülesanne on töödelda teavet, mida inimesed näevad, näiteks kirjutades, ja juhib inimese visuaalset süsteemi.
2. Väike aju
Väike aju või väikeaju asub suuraju taga ja all. Kuigi selle suurus on väikeajust väiksem, pole väikeaju funktsioon vähem oluline.
Väikeaju ülesanne on kontrollida tasakaalu, liikumist ja keha koordinatsiooni. Tänu sellele ajuosale saab inimene seista sirgelt, kõndida tasakaalus ja liikuda agaralt.
3. Ajutüvi
Ajutüvi on väikeaju ees ja väikeaju all. See osa ühendab aju seljaajuga. Ajutüvi on jagatud mitmeks osaks, mille igas osas on erinevad funktsioonid, nimelt:
- Keskaju, funktsioonid silmade liikumise juhtimiseks ning saadud heli- ja visuaalse teabe töötlemiseks.
- Sild koosneb närvide rühmast, mis juhivad näo liigutusi, edastavad sensoorset teavet, stimuleerivad hingamist ja kontrollivad unetsükleid.
- Medulla oblongata vastutab südame- ja kopsufunktsioonide, näiteks südame löögisageduse, vererõhu ja hingamise kontrollimise eest.
4. Diencephalon
Diencephalon asub aju põhjas ja koosneb kolmest osast:
- Talamus vastutab mälu, unetsüklite ja teadlikkuse eest ning edastab või edastab teavet teistele kehasüsteemidele.
- Hüpotalamus reguleerib söögiisu, emotsioone, kehatemperatuuri, keha bioloogilist kella ning hormoonide tootmist ja vabanemist.
- Epitalamus ehk amygdala mängib rolli emotsioonide, käitumise ja pikaajalise mälu reguleerimisel.
5. Basaalganglionid
Iga aju koordineeriv funktsioon nõuab sektsiooni, mida nimetatakse basaalganglionideks. Selle jaotise olemasolu haldab sõnumeid, mis edastatakse või saadetakse mitmesse ajuosasse. Basaalganglionid on struktuurid, mis ümbritsevad osa ajus talamusest.
Aju võib kahjustada saada, mille tulemuseks on ajufunktsiooni kahjustus. Ajukahjustused võivad olla füüsilise vigastuse või aju verega varustavate veresoonte rebenemise tõttu, näiteks insuldi tagajärjel.
Lisaks võivad ajus esineda ka mitmesugused haigused ja häired, sealhulgas infektsioonid, vähk, elektrolüütide tasakaaluhäired, alkoholi- ja ravimimürgitus, neerupuudulikkus ja rasked maksafunktsiooni häired.
Selleks, et aju toimiks optimaalselt, tehke mitmeid ennetavaid meetmeid, näiteks kaitske oma pead autojuhtimise, töötamise, treenimise või muude tegevuste ajal. Lisaks tarbi täisväärtuslikku toitu, puhka piisavalt, väldi stressi ja tee regulaarselt ajuharjutusi.
Kui esineb märke või sümptomeid, mis viitavad ajufunktsiooni häirele, nagu lihasnõrkus või -halvatus, krambid, tugevad peavalud, mis ei kao, või teadvuse langus, pöörduge koheselt arsti poole.