Püsihambad ehk jäävhambad on hambad, mis kasvavad püsivalt, asendades piimahambaid, mis kasvavad ainult ajutiselt. Jäävhammaste ilmumise aeg on igal lapsel erinev, olenevalt igast seisundist laps.
Üldiselt jagunevad hambad kahte tüüpi, nimelt piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid nimetatakse sageli ka jäävhammasteks või täiskasvanu hammasteks.
Piimahammastel on lapse jäävhammaste kasvamisel väga oluline roll, nimelt ruumibarjäärina, et jäävhambad saaksid kasvukoha.
Kui piimahambad kukuvad välja enneaegselt, siis hammaste vahe või vahe väheneb, kuna hambad kipuvad tühja kohta liikuma. Selle tulemusena kasvavad jäävhambad ebanormaalselt. Ka jäävhammaste asetus kattub ja näeb räpane välja.
Nende funktsioonide järgi võib hambad jagada nelja tüüpi, nimelt:
- lõikehambad (terav), toitu hammustada või lõigata.
- Koera hammas (kihvad), toidu rebimiseks või purustamiseks.
- Väikesed purihambad (premolaarid), toidu hävitamiseks.
- Suured purihambad (purihambad), toitu jahvatada.
Hammaste püsiv kasv lastel
Teie lapse piimahambad hakkavad esimest korda välja kukkuma, tavaliselt 6-7-aastaselt. Peale seda asendatakse puuduvad piimahambad jäävhammaste ehk jäävhammastega.
Esimeste jäävhammaste ilmumise aeg võib lapseti erineda. Üldjuhul tekivad lastel esimesed jäävhambad 6-7 aastaselt.
Jäävhammaste kujunemise järjekord lastel on järgmine:
- Alumised purihambad (6-7 aastased)
- Lõualuu purihambad (6-7 aastased)
- Alumised eesmised lõikehambad (6-7 aastased)
- Lõualuu lõikehambad (7-8 aastased)
- Alumised silmahambad (9-10 aastased)
- Väikesed 1. purihambad või 1. eespurihambad (10-11 aastased)
- 3. purihambad ehk ülalõualuu ja alalõua 2. eespurihambad (10-12 aastased)
- Koerad (11-12 aastased)
- 2. purihambad (12-13 aastased)
Püsihammaste kasvu mõjutavad tegurid
Kõigil lastel ei teki ülalkirjeldatud ajal jäävhambaid. On mitmeid tegureid, mis põhjustavad jäävhammaste hilise kasvu või ei kasva üldse, sealhulgas:
Kohalikud tegurid
Siin viidatud kohalikeks põhjusteks on piimahammaste vigastus, kasvajad hammastes, piimahammaste enneaegne väljalangemine, löökhammas, emakaväline hambakasv ja lõhed või lüngad suus (suulõhe).
Süsteemsed tegurid
Nende tegurite hulka kuuluvad kehv toitainete tarbimine, D-vitamiini vaegus, endokriinsete hormoonidega seotud haigused, haigused ajuhalvatusja pikaajaline keemiaravi.
geneetilised tegurid
Need geneetilised tegurid on seotud pärilike haigustega, näiteks: Denda sündroom, GAPO sündroom, ja muud häired, mis on seotud näo denkranioarenguhäiretega (hambad, kolju ja nägu).
Vanemad peavad viima lapse hambaarsti juurde, kui esimesed purihambad õigel ajal ei ilmu. Arsti juurde tuleb läbivaatus teha ka siis, kui piimahambad on välja kukkunud, kuid jäävhambaid pole tekkinud ooteajal ca 6 kuud - 1 aasta või piimahambad ei kuku välja enne täiskasvanueas.
Sellises seisundis uurib hambaarst lapse hammaste seisukorda. Vajadusel teeb arst röntgenuuringu, mille käigus selgitatakse välja jäävhammaste seisukord ja asend igemetes ja lõualuudes, sh kas lapse hammastes on kõrvalekaldeid.
kirjutatud oleh:
drg. Robbykhrosalien, M.Sc(Hambaarst)