Inimese luustik on luude ja liigeste jada, mis moodustavad inimkeha aluse. Selle süsteemiga saavad inimesed end liigutada ja erinevaid olulisi organeid kehas kaitsta.
Inimesed sünnivad tavaliselt 300 luuga. Vanusega aga osa luukoest sulandub. Seega on inimesel täiskasvanuks saades kehas vaid umbes 206 luud.
Igal luul on oluline roll kõigi kehamehhanismide nõuetekohase toimimise tagamisel.
Inimese skeletisüsteemi funktsioonid
Erinevalt teistest keha organitest on luud kõva tekstuuriga ja väga tihedad. Seda seetõttu, et luud kaitsevad olulisi organeid, nagu aju, kopsud ja süda.
Lisaks on luudel inimese luusüsteemi osana palju funktsioone, sealhulgas:
1. Toetab ja annab kehale vormi
Luude üks peamisi ülesandeid on anda kehale kuju ja määrata pikkust. Vähe sellest, luud toetavad ka keha, et inimesed saaksid püsti seista või istuda.
2. Toetab keha liikumist
Luud koos lihaste, sidemete ja liigestega mängivad rolli keha liikumise toetamisel, nii et inimesed saavad teha igapäevaseid tegevusi, nagu kõndimine, kirjutamine ja söömine.
Hea luustikuga saavad inimesed mugavalt liikuda, et igapäevased tegevused saaksid hästi kulgeda.
3. Vererakkude tootmine
Luuüdi on luu osa, mis toimib vererakkude tootmiseks. Luuüdi on pehme ja seda võib leida teatud luuõõnsustest, nagu puusa- ja reieluud.
Lisaks vererakkude tootmisele toimib luuüdi ka vanade vererakkude hävitamiseks.
4. Mineraalide säilitamine
Inimese luustik talletab kahte olulist mineraali, nimelt kaltsiumi ja fosforit. Rakud, eriti närvi- ja lihasrakud, vajavad normaalseks toimimiseks kaltsiumi ja fosforit.
Kui kaltsiumi ja fosfori tase veres väheneb, reguleerib paratüreoidhormoon nende puudust luudest eemaldades. See tähendab, et luud on nagu pank, mis suudab säilitada kaltsiumi ja fosforit ning organism saab seda vajadusel võtta.
Kui aga kaltsiumi ja fosfori varud on ammendunud, kuna neid võetakse liiga sageli, muutuvad luud poorseks, mistõttu on luumurdude oht.
Luude tüübid inimkehas
Kuju järgi jagunevad luud nelja tüüpi, nimelt:
lamedad luud
Lamedatel luudel on tasane ja lai pind. Mitut tüüpi luid, mida klassifitseeritakse lamedate luudena, on kolju, ribid, alumine lõualuu, abaluu ja rinnaku.
pikad luud
Pikad luud on sirged ja õhukesed. Pikkadeks luudeks klassifitseeritud luud hõlmavad õlavarreluu (õlavarreluu), reieluu (reieluu), raadiuse luu, küünarluu ja sääreluu.
lühikesed luud
Lühikesed luud on väikese suurusega. Mõned sellesse luude rühma kuuluvad luud on põlv (patella) ning jalgade ja käte luud.
ebakorrapärased luud (ebaregulaarne)
Seda tüüpi luud on ebakorrapärase kujuga või ei vasta kolmele ülaltoodud luutüübile. Ebakorrapärase luu tüüpi luu näiteks on selgroog.
Ärge unustage, et hambaemail on samuti liigitatud luude tüübiks ning on veelgi tugevam ja vastupidavam kui luu. Hambaemail kaitseb närve ja õrnaid kudesid hammastes.
Lisaks on liigesed, kus kaks luud kohtuvad. Mõnda liigendit saab liigutada, mõnda mitte. Liigutavad liigendid võimaldavad inimestel sooritada selliseid liigutusi nagu painutamine, kirjutamine, painutamine ja pööramine.
Üks olulisemaid liigendite liike on liigendliigend. Hingeliigesed asuvad küünarnukkides ja põlvedes, väiksemad aga sõrmedes ja varvastes. See liigend võib avaneda või painutada ainult ühes suunas.
Teist tüüpi liikuvad liigesed on puusade ja õlgade kuulliigendid ning peopesade sadulaliigesed. Kuulliigend võimaldab liikumist kõikides suundades, sadula liigend aga keha liikumist, kuid liikumine on piiratud.
Inimese skeletisüsteemi häired ja häired
Skolioos, kyphosis ja lordosis on mõned kõige levinumad luuhaiguste terminid. Lisaks on luusüsteemis ka mitut tüüpi häireid või muid kõrvalekaldeid, sealhulgas:
1. Luumurd
Luumurd on seisund, kui luu või liiges kehas on kahjustatud lõhenemise või purunemise tõttu. See seisund ei võimalda inimese luustikul korralikult töötada.
2. Osteomüeliit
Osteomüeliit on luu ja ümbritsevate kudede põletik, mis tekib bakteriaalse infektsiooni tõttu. Infektsioon võib tekkida luu lahtise haava tõttu, näiteks vigastuse, luudesse leviva nakkuse tõttu teistes kehaosades või operatsiooniga seotud tüsistuste tõttu.
3. Rahhiit
Rahhiit on D-vitamiini puudusest põhjustatud ebanormaalne kasv lastel. See seisund võib põhjustada luude pehmenemist ja hapraks muutumist, mistõttu luud murduvad kergesti.
4. Oste0poroos
Osteoporoos tekib vähenenud tiheduse ja luu tugevuse vähenemise tõttu. Osteoporoos esineb sagedamini naistel, kuna naistel on vähem luurakke kui meestel. Menopaus mängib rolli ka naiste osteoporoosi riski suurendamisel.
5. Akromegaalia
Akromegaaliat põhjustab kasvuhormooni liigkasvuhormoon) kehas. See seisund põhjustab luukoe liigset kasvu, eriti näol, kätel ja jalgadel.
6. Kiuline düsplaasia
Seda seisundit iseloomustab haruldane luuhaigus, mis tekib siis, kui kude, näiteks haav, kasvab normaalsel luul. See kude võib nõrgendada luid ja põhjustada koekahjustusi.
7. Osteogenesis imperfecta
Osteogenesis imperfecta on geneetilisest häirest põhjustatud haigus, mille tagajärjel sünnib inimene rabedate ja halvasti moodustunud luudega. See haruldane haigus on pärilik ja seda ei saa ravida.
Seni on astutud ravisamme, et selle haigusega inimesed saaksid endiselt mugavalt liikuda ja oma igapäevatoiminguid teha.
8. Luuvähk
Üldiselt tekib luuvähk teiste organite, näiteks eesnäärme-, kopsu-, neeru- või rinnavähist, mis seejärel levib luudesse. Luuvähk võib esineda mis tahes luus kehas, kuid kõige sagedamini esineb seda jalgadel, kätel ja vaagnapiirkonnas.
Näpunäiteid inimese luustiku tervena hoidmiseks
Luud kaotavad vanusega oma tugevuse. Seetõttu on oluline alati säilitada luude tugevus ja keha luustiku tervis, toimides järgmiselt.
Sööge kaltsiumirikkaid toite
Kaltsiumit ei saada mitte ainult piimast, vaid ka juustust, jogurtist, sardiinidest, lõhest, spinatist, spargelkapsast ja tofust. Kaltsiumi saab ka toidulisanditest.
Täiskasvanute soovitatav kaltsiumikogus on umbes 1000 milligrammi päevas, samas kui teismelised, kes on alles lapsekingades, vajavad rohkem kaltsiumi tarbimist, mis on umbes 1200–1300 milligrammi kaltsiumi päevas.
Täida D-vitamiini vajadus
D-vitamiini on vaja kaltsiumi imendumise protsessis, et luud püsiksid tugevad. Täiskasvanute soovitatav D-vitamiini kogus on 600 RÜ või 15 mikrogrammi ekvivalenti päevas.
Samal ajal suureneb eakate D-vitamiini vajadus 800 RÜ-ni ehk 15 mikrogrammini päevas.
D-vitamiini leidub kalaõlis, tuunikalas, piimas ja munakollastes. Seda vitamiini saab ka loomulikult hommikupäikese käest. Kui olete mures, et teie D-vitamiini vajadus ei ole rahuldatud, võite võtta ka D-vitamiini toidulisandeid.
Kandke sõites ja treenides kaitsevahendeid
Jalgratta või mootorrattaga sõites ärge unustage alati kanda kiivrit ja muid kaitsevahendeid. See on oluline, et kaitsta luid kukkumisest või isegi õnnetusest tuleneva vigastusohu eest.
Treeni regulaarselt
Inimese luustik on loodud taluma koormusi. Mõned luud on isegi võimelised taluma kuni 2 korda suuremaid koormusi.
Luid tuleb aga pidevalt treenida, et mitte jõudu kaotada. Seda saate teha regulaarselt treenides, nagu jõutreening, ujumine või lihtsad tegevused, nagu kõndimine ja treppidest ronimine.
Need tegevused võivad aeglustada luukadu ja moodustada tugevaid luid.
Vältige suitsetamist ja alkohoolseid jooke
Uuringud näitavad, et alkoholi joomine ja suitsetamine võivad vähendada luutihedust ja suurendada osteoporoosi riski. Selle põhjuseks võib olla alkohol, mis võib häirida kaltsiumi imendumist.
Terve luustikuga on keha tugevam isegi vanadusse jõudes. Seetõttu on oluline hoida luustik kogu aeg terve.
Kui teil on endiselt küsimusi inimese luustiku kohta või tekib kaebusi luude ja liigeste osas, võite pöörduda arsti poole.