Keelevähk – sümptomid, põhjused ja ravi

Keelevähk on vähk, mis kasvab ja pärineb keelekoest.See tingimusvõiks poolt märgitud haavand, punaste või valgete laikude ilmumine keelele,ja kurguvalu, mis ei taandu.

Keelevähk areneb ebanormaalsest keelekoest ja kasvab ebanormaalselt, see võib tekkida keeleotsal või keelealusel. Keelevähki põevad suitsetajad ja alkohoolsetest jookidest sõltuvad inimesed. Lisaks võib keelevähk kergemini tekkida inimestel, kes on nakatunud HPV viirusega (Inimese papilloomiviiruse).

Keelevähi sümptomid

Peamised sümptomid, mis keelevähiga inimestel ilmnevad, on punased või valged laigud keelel ja haavandid, mis ei kao mõne nädala pärast. Teised keelevähi sümptomid, mis võivad ilmneda, on järgmised:

• Püsiv kurguvalu ja valu allaneelamisel.
• Paistes lümfisõlmede tõttu tekib suhu ja kaela piirkonda punn.
• Tuimus suus, mis ei kao.
• Verejooks keelel ilma nähtava põhjuseta.
• Raskused lõualuu liigutamisel.
• Drastiline kaalulangus.
• Muutused hääles ja kõnes.

Millal arsti juurde minna

Mõnikord ei saa haiged aru, et kaebused, mida nad kogevad, on keelevähi sümptomid. Selle kõrvalekalde avastab tavaliselt ainult hambaarst rutiinse läbivaatuse või muude probleemide tõttu.

Seetõttu on soovitatav käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis iga 3 kuu kuni iga 2 aasta järel, olenevalt hammaste ja suu tervisest. Regulaarsed hambaarsti visiidid on olulised ka seetõttu, et keelevähki haigestub tõenäolisem inimene, kelle suu tervis ei ole korras.

Kahjutuks peetavad kaebused, nagu ahv või kurguvalu, võivad olla märk keelevähist. Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui need sümptomid kestavad üle kolme nädala, eriti kui te suitsetate või tarvitate sageli alkoholi.

Keelevähi põhjused

Keelevähk tekib keelekoe rakkude muutuste või geneetiliste mutatsioonide tõttu. See geneetiline mutatsioon põhjustab rakkude ebanormaalset ja kontrollimatut kasvu ning vähirakkudeks muutumist. Selle geneetilise mutatsiooni täpne põhjus pole aga teada.

Üle 50-aastastel meestel, kelle pereliikmed põevad keelevähki, on suurem risk sellesse keelehaigusesse haigestuda. Lisaks võivad keelevähi riski suurendada ka järgmised tegurid:

• Suitsu

  Suitsetamise või tubaka tarbimine, kuigi mitte sigarettide kujul, võib suurendada keelevähi riski tubakas sisalduvate vähki põhjustavate (kantserogeensete) ainetega kokkupuute tõttu.

• Alkoholi (alkoholi) tarbimine

  Inimestel, kes joovad sageli suures koguses alkoholi, on suurem risk haigestuda keelevähki.

• Infektsioon Inimese papilloomiviiruse (HPV)

  Kuigi HPV on haruldane, võib see põhjustada ebanormaalset koe kasvu suus, vallandades seeläbi vähi. HPV-nakkus suus võib levida oraalseksi kaudu.

• Halb suutervis

  Keelevähki võib seostada ka ebaühtlaste, karedate ja sakiliste hammaste ning ebaõige kujuga proteesidega.

• Ebatervislik toitumine

  Vähem puu- ja juurviljade söömine või ebatervislik toitumine võib suurendada keelevähi riski.

Keelevähi diagnoos

Keelevähi diagnoosimise staadium algab patsiendi kaebuste ja haigusloo küsimisega, näiteks, kas tal on kunagi olnud HPV-nakkust või mitte. Samuti küsib arst, kas patsiendil on mõnel pereliikmel olnud keelevähki või mitte ning kas patsiendil on suitsetamise või alkoholi tarvitamise harjumus.

Pärast seda uurib arst patsiendi suu ja keele seisundit. Vähi kahtluse korral suunab arst patsiendi onkoloogi vastuvõtule. Onkoloog võib seejärel teha täiendavaid uuringuid järgmisel kujul:

• Keele biopsia

  Selle protseduuri käigus võtab arst keelekoest proovi laboris uurimiseks. Tavaliselt antakse patsiendile selle biopsia ajal lokaalanesteetikum.

• Endoskoopiline uuring

  Kui kahtlustatakse keelevähki keelepõhjas, teeb arst endoskoopia. Endoskoopilise uuringuga saab üheaegselt võtta proove keelekoest ja keelt ümbritsevatest lümfisõlmedest.

• Skaneeri

  Suu ja keele seisundi nägemiseks ning vähi leviku kindlakstegemiseks tehakse skaneeringud. Skaneerimist saab teha CT-skaneerimise või MRI-ga.

• HPV test

  HPV test tehakse selleks, et kontrollida, kas patsiendil on HPV-nakkus, mis võib põhjustada keelevähki.

Keelevähi staadium

Vähirakkude leviku raskuse ja ulatuse alusel võib keelevähi jagada nelja etappi, nimelt:

• 1. etapp

  Vähk on hakanud kasvama, kuid vähi läbimõõt ei ole ületanud 2 cm ega ole levinud ümbritsevatesse kudedesse. 1. staadiumi võib nimetada keelevähi varaseks staadiumiks.

• 2. etapp

  Vähk on saavutanud umbes 2-4 cm läbimõõdu, kuid ei ole levinud ümbritsevatesse kudedesse.

• 3. etapp

  Vähi läbimõõt on üle 4 cm ja see on levinud ümbritsevatesse kudedesse, sealhulgas lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse.

• 4. etapp

  Vähk on levinud suu ja huulte ümbritsevatesse kudedesse või isegi teistesse kaugematesse organitesse, nagu kopsud ja maks.

Keeleotsa vähki on lihtsam tuvastada kui keelepõhja vähki. Keele esiosa vähk diagnoositakse tavaliselt siis, kui vähk on veel väike, nii et seda on lihtsam ravida.

Keelepõhjas tekkivat vähki kiputakse avastama kaugelearenenud staadiumis, kui vähk on kasvanud ja levinud isegi kaela lümfisõlmedesse.

Keelevähi ravi

Keelevähi ravimeetodid sõltuvad vähi asukohast ja staadiumist. Vajadusel kombineerib arst maksimaalsete tulemuste saavutamiseks mitut tüüpi ravi. Ravimeetodid, mida arstid saavad kasutada keelevähi raviks, on järgmised:

Operatsioon

Väikeste vähkkasvajate korral või varases staadiumis tehakse operatsioon vähikoe ja seda ümbritseva koe eemaldamisega. Kuid lõppstaadiumisse jõudnud vähi puhul tehakse operatsioon keele lõikamiseks või glossektoomia.

Kaugelearenenud vähiga keel lõigatakse kas osaliselt või täielikult välja. Pärast glossektoomiat võib patsientidel olla raskusi söömise, neelamise ja rääkimisega. Seetõttu võib arst soovitada rekonstrueerivat operatsiooni, et korrigeerida lõigatud keele kuju.

Taastav operatsioon viiakse läbi, võttes osa nahakoest ja seejärel siirdades kude lõigatud keelele. Taastava operatsiooni järgselt saab patsient läbida ka teraapiat, mis aitab tal süüa ja rääkida, samuti ületada söömis- ja rääkimisraskustest tingitud psühholoogilisi probleeme.

Keemiaravi

Keemiaravi on vähiravi ravimitega, mis hävitavad vähirakke. Lisaks saab keemiaravi teha ka vähi sümptomite leevendamiseks.

Maksimaalse tulemuse saavutamiseks kombineeritakse keemiaravi sageli operatsiooni või kiiritusraviga. Keemiaravi kombineerituna operatsiooniga aitab vähendada vähki enne selle kirurgilist eemaldamist või hävitada pärast operatsiooni alles jäänud vähirakud.

Kemoteraapiat tehakse ka teistesse organitesse levinud (metastaseerunud) keelevähi raviks ja seda kombineeritakse tavaliselt kiiritusraviga. Keemiaravis kasutatakse mitut tüüpi ravimeid: tsisplatiin, fluorouratsiil, bleomütsiin, metotreksaat, carboplatiin, ja dotsetakseel.

Radioteraapia

Kiiritusravi on vähiravi kõrge energiaga kiirte abil. Kiiritusraviks kasutatav valgus võib pärineda patsiendi kehavälisest spetsiaalsest masinast (väline kiirgus) või seadmest, mis asetatakse patsiendi kehasse vähikolde lähedale (sisekiirgus).

Kiiritusravi saab kasutada raskesti ravitava vähi raviks, vähi suuruse vähendamiseks enne operatsiooni või teistesse kehaosadesse levinud vähirakkude hävitamiseks. Kiiritusravi võib leevendada ka keelevähi sümptomeid, eriti kaugelearenenud keelevähiga inimestel.

Keelevähi ennetamine

Keelevähki saab ennetada, vältides seda vallandavaid riskitegureid. Mõned sammud, mida saab teha, on järgmised:

• Lõpetage suitsetamine või tubaka tarbimine.
• Lõpetage alkoholi joomine.
• Jälgige hamba- ja suuhügieeni ning külastage regulaarselt hambaarsti.
• Hangi HPV vaktsiin.
• Tehke turvaseksi ehk ärge vahetage partnereid ja kasutage kondoome.
• Söö köögivilju ja puuvilju.