Küfoos on lülisamba häire, mille korral lülisamba ülaosa on painutatud või tahapoole kõverdatud, põhjustades haigel kõveras asendis.
Kerge kyphosis tavaliselt ravi ei vaja. Kui haigusseisund on aga piisavalt tõsine, võib kyphosis olla valulik ja vajab arstiabi.
Küfoosi põhjused, mida peate teadma
Põhjuse põhjal võib kyfoosi jagada mitmeks tüübiks, nimelt:
Posturaalne kyphosis
Posturaalne kyphosis on noorukitel kõige levinum küfoosi tüüp. Sellist lülisamba ülaosa kumerust põhjustab harjumus istudes ja seistes kummarduda.
Posturaalne kyphosis esineb sagedamini tüdrukutel kui poistel. Seda tüüpi kyphosis on aga suhteliselt kerge ja põhjustab harva valu. Ka kehahoiaku küfoosi saab kergesti korrigeerida, harjutades õiget istumist ja seismist.
Scheuermanni kyphosis
Scheuermann kyphosis on teatud tüüpi kyphosis, mida iseloomustavad selgroo struktuurilised kõrvalekalded. Seda tüüpi kyfoosiga patsientidel on selgroo veidi ümardatud struktuur, mistõttu nende kehahoiak muutub kõveraks.
Scheuermanni kyphosis esineb tavaliselt noorukieas ja sagedamini poistel kui tüdrukutel. Seda tüüpi kyphosis võib sageli põhjustada seljavalu.
Kaasasündinud kyphosis
Kaasasündinud küfoosi ehk meditsiinilises mõttes nimetatakse kaasasündinud kyfoosiks lülisamba häire, mis esineb juba emakas. Seni on põhjus teadmata. Kaasasündinud kyfoosiga lastel on tavaliselt ka muid sünnidefekte, näiteks südame- või neerukahjustusi.
Kaasasündinud kyphosis nõuab viivitamatut arstiabi, sest seisund on lapse arenedes kalduvus halveneda.
Erinevad küfoosi riskifaktorid
Vanuse kasv on üks tegureid, mis võib kyfoosi vallandada. Seda seetõttu, et vanuse kasvades suureneb luude rabeduse või osteoporoosi oht.
Lisaks on ka mitmeid haigusi, mis võivad suurendada kyfoosi riski, nimelt:
- Tuberkuloos (TB) on bakteriaalne infektsioon, mis võib esineda peaaegu igas kehaosas.
- Spina bifida, mis on sünnidefekt, mis tekib siis, kui selg ja luuüdi ei moodustu korralikult.
- Pageti tõbi, mis on haigus, mis häirib luukoe moodustumist, mistõttu luud muutuvad rabedaks.
- Neurofibromatoos, mis on närvikoe kasvaja. See seisund on geneetiline häire.
- Lihasdüstroofia või lihasdüstroofia, mis on geneetiline haigus, mis põhjustab lihaste järkjärgulist nõrgenemist.
- Lülisamba vigastus.
Küfoosi võivad põhjustada mitmesugused asjad ja selle lülisamba deformatsiooni tekkimise oht võib teatud tingimustel suureneda. Tõepoolest, mitte kõik küfoosid ei ole ohtlikud ja nõuavad arsti ravi, kuid kui tunnete kaebusi selgroos ja kehahoiaku ebanormaalsust, peaksite konsulteerima arstiga.