Lõõgastumine võib olla üks viis stressiga toimetulemiseks. Seda meetodit saate hõlpsalt teha kodus ja see ei maksa varandust. Vähe sellest, lõõgastumine võib ära hoida ka mitmesuguseid stressist tingitud terviseprobleeme.
Pikaajalisel stressil võib olla negatiivne mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele, kui seda õigesti ei juhita. See seisund võib vallandada mitmesuguseid haigusi, nagu peavalud, ärevushäired, kuni depressioonini. Seetõttu on oluline stressi kontrolli all hoida ja üks neist on lõõgastus.
Mitu tehnikat Lõõgastumine stressi juhtimiseks
Lõõgastust saab teha mitmel viisil. Siin on mõned lõõgastustehnikad, mida saate proovida:
Hingamisharjutused
Seda lõdvestustehnikat tehakse pikkade ja sügavate hingetõmmetega, seejärel aeglaselt nina või suu kaudu väljahingamisega. Tehke seda korduvalt, kuni tunnete end rahulikumalt ja lõdvestunult. Seda saab teha ka suletud silmadega.
Seda hingamistehnikat saab teha igal ajal ja igal pool, kas seistes, istudes või voodis lamades. Siiski veenduge, et teete seda võimalikult mugavas asendis.
Meditatsioon
Lisaks hingamisharjutustele saab stressi või ärevuse leevendamiseks lõõgastusmeetodina teha ka meditatsiooni. Meditatsiooni saate alustada põrandal istudes ja jalad kokku voltides.
Sulgege silmad, lõdvestage ja püüdke millelegi keskenduda, näiteks kujutledes pilti, mõeldes sõnale või kuuldes oma hingeõhku.
Uuring näitab, et regulaarne mediteerimine vähemalt viis minutit iga päev võib stimuleerida seda ajuosa, mis kontrollib stressi ja ärevust.
Muusikateraapia
Muusika on olnud tuhandeid aastaid tuntud kui raviomadustega kunstiliik. Igal muusikatüübil on üldiselt igale kuulajale erinev mõju, olenevalt nende maitsest või muusikaliigist, mis talle meeldib.
Uuringud on näidanud, et muusika võib leevendada ärevust, parandada meeleolu, aeglustada pulssi ja alandada vererõhku. Muusikat kuulates saate teha ka muid lõõgastavaid tegevusi.
jooga
Uuringud on näidanud, et hingamisharjutuste ja lihaste venitamise kombinatsioon joogas võib parandada enesetunnet tuju parem. Veel üks jooga kui meele lõdvestamise tehnika positiivne mõju on see, et see vähendab ärevust ning muudab teid rahulikumaks ja õnnelikumaks.
Põhjustatud haigused kõrval Stress
Varem on selgitatud, et kontrollimatu stress võib vallandada erinevate haiguste teket või isegi süvendada põdevaid terviseprobleeme. Noh, siin on mõned haigused, mis võivad ilmneda või mida stress mõjutab:
1. Peavalu
Stress on erinevat tüüpi peavalude, olgu selleks pingepeavalu, migreen või kobarpeavalu, kõige levinum vallandaja. Samuti on teada, et stress muudab peavalu hullemaks.
Stressipeavaludega toimetulemiseks võite ülaltoodud lõõgastustehnikate abil teha lihtsaid samme. Lisaks võib stressi hea maandamine vältida ka peavalude kordumist.
2. Ddepressioon
Kontrollimatu ja pikaajaline stress võib muuta teid depressiooniks ja aja jooksul põhjustada depressiooni. Kui tunnete end lootusetuna, emotsionaalselt ebastabiilsena, teie keha on väsinud ja loid ning teil pole isu, võib juhtuda, et olete depressioonis.
Kui ülaltoodud erinevad lõõgastustehnikad ei suuda leevendada kogetud depressiooni sümptomeid, proovige oma seisundi kohta nõu pidada psühholoogi või psühhiaatriga.
3. Südamevalu
Stress võib suurendada ka kõrge vererõhu ja südameprobleemide tekkeriski. Tõsine stress, mis tekib ootamatult ja millel on emotsionaalne mõju, võib samuti vallandada südameataki.
See juhtub seetõttu, et stressi korral lööb süda kiiremini ja verevool suureneb. Kõrge stressitase võib isegi vallandada ebatervislikud eluviisid, nagu ülesöömine, alkohoolsete jookide tarbimine ja suitsetamisharjumused, mis omakorda suurendavad südamehaiguste riski.
4. enneaegne vananemine
Stressirohke elustiil võib vallandada kehas põletikulise reaktsiooni ja häirida unemustreid. Lisaks võivad stressihormoonid ja põletikud vallandada ka enneaegse vananemise märke.
5. Diabeet
II tüüpi diabeediga inimesed peavad stressi kogemisel olema valvsad. Pikaajaline stress võib põhjustada veresuhkru taseme tõusu. Stress võib ka panna diabeetikud tähelepanuta toitumisele, vallandades seega veresuhkru tõusu.
Stressi võib kogeda igaüks ja see tekib igal ajal. Lõõgastades regulaarselt vähemalt 15 minutit iga päev, saate stressi kontrollida või ennetada, enne kui see teie tervist veelgi enam mõjutab.
Kui kogetud stress ei taandu pärast ülaltoodud erinevate lõdvestusmeetodite läbiviimist või ilmnevad depressiooni sümptomid või muud stressist tingitud terviseprobleemid, pöörduge psühhiaatri või psühholoogi poole, et saaksite läbi viia sobiva ravi.