Hingamispuudulikkus on hädaolukord meditsiinilised tagajärjed tõsised hingamissüsteemi häired, mis põhjustavad organismi hapnikupuudust. See seisund nõuab viivitamatut arstiabi. Kui seda kohe ei ravita, võib hingamispuudulikkus põhjustada elundikahjustusi ja isegi surma.
Hingamispuudulikkus tekib siis, kui hingamissüsteem ei suuda täita oma ülesannet hapnikuga verre ja elunditesse toimetamiseks ning seejärel süsinikdioksiidi eemaldamiseks verest.
Lõpuks tekib kehas hapnikupuudus (hüpoksia), mistõttu peaaegu kõik kehaorganid, nagu kopsud, süda ja aju, ei saa korralikult toimida.
Samal ajal mängib hingamissüsteem oma rolli ka süsinikdioksiidi eemaldamisel verest. Hingamispuudulikkuse korral võib süsihappegaas koguneda ja veres muutuda toksiinideks, põhjustades kudede ja elundite kahjustusi.
Põhjus Hingamispuudulikkus
Hingamispuudulikkust võivad põhjustada paljud asjad, sealhulgas:
- Kopsuhaigused, nagu rasked astmahood, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsupõletik, kopsuemboolia, kopsuturse ja ägeda hingamispuudulikkuse sündroom (KOK)ägeda respiratoorse distressi sündroom).
- Hingamisfunktsiooni reguleerivate aju- või närvide häired, nagu raske peavigastus, insult, ajukasvaja, ajusong, seljaaju häired, Guillain-Barré sündroom ja amüotroofiline lateraalskleroos (ALS).
- Teatud haigused või seisundid, nagu šokk, raske verejooks, sepsis, elektrolüütide tasakaaluhäired ja happe-aluse tasakaalu häired (atsidoos ja alkaloos).
- Rinna või selgroo lihaste ja luude vigastus, nii et hingamissüsteem on häiritud.
- Äge kopsuvigastus, näiteks suitsu või kahjulike kemikaalide sissehingamisel, mis võivad kopse vigastada. Lekkivate kopsude tõttu võib tekkida ka hingamispuudulikkus.
- Narkootikumide, nagu opioidsed valuvaigistid ja rahustid, kõrvaltoimed.
Lisaks mitmed muud seisundid, nagu mürgistus, ravimite üleannustamine, uneapnoe (Uneapnoe) ja diabeetiline ketoatsidoos, võivad samuti olla hingamispuudulikkuse põhjuseks.
Hingamispuudulikkuse sümptomid
Kui inimesel tekib hingamispuudulikkus, võivad ilmneda mitmed nähud ja sümptomid, sealhulgas:
- Hingamisraskused või õhupuudus, mis muudab rääkimise raskeks.
- Kiire hingamine.
- Rindkere pekslemine.
- Köha.
- Hingamishelid, nagu vilistav hingamine või stridor.
- Nõrk.
- Kahvatu nahk ja tugev higistamine.
- Rahutu ja uimane.
- Sõrmede või huulte siniseks muutumine (tsüanoos).
- Teadvuse kaotus või minestamine.
Kui tekib õhupuudus, millega kaasnevad mõned ülaltoodud nähud ja sümptomid, tuleb inimene viivitamatult toimetada lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. See võib olla märk hingamispuudulikkusest, mis vajab viivitamatut uurimist ja arstiabi.
Hingamispuudulikkuse käsitlemine, mida peate teadma
Hingamispuudulikkusega inimest peab viivitamatult ravima arst haigla kiirabis. Pärast esmaabi andmist ja patsiendi seisundi stabiliseerumist vajab patsient edasist ravi intensiivravi osakonnas (ICU).
Hingamispuudulikkuse korral peavad selle kriitilise seisundiga patsiendid saama hingamisabi järgmiselt:
- Hapnikravi hapnikusisalduse tõstmiseks veres. Hapnikku võib anda läbi ninasondi või ninakanüüli ja hapnikumaski.
- Trahheostoomia, mis on protseduur, mille käigus asetatakse hingamisaparaat toru kujul teie kurku kunstlikuks hingamisteedeks, et patsient saaks kergemini hingata.
- Mehaaniline ventilatsioon, mis on hingamisabi andmise tehnika ventilaatori abil. Hingamispuudulikkusega patsiendid nõuavad tavaliselt hingamisaparaadi paigaldamist endotrahheaalse toru kujul või endotrahheaalne toru/ ETT läbi intubatsiooni või trahheostoomia enne ventilaatorisse panemist.
Päästehingamisel annab arst ravi ka mitmesuguste hingamispuudulikkust põhjustavate seisundite või haiguste raviks.
Näiteks kui hingamispuudulikkust põhjustab kopsupõletik või sepsis, määrab arst infektsiooni raviks antibiootikumid. Vahepeal, kui hingamispuudulikkuse põhjustab astma või hingamisteede ahenemine, annab arst hingamise leevendamiseks bronhodilataatorit.
Kui aga hingamispuudulikkuse põhjuseks on kopsude turse, võib arst välja kirjutada diureetikumi kopsudest vedeliku eemaldamiseks.
Patsiendi taastumise määr sõltub mitmest tegurist, nagu vanus, hingamispuudulikkuse algpõhjus, kui kiiresti patsienti ravitakse ning kaasneva haiguse või tüsistuste olemasolu või puudumine.
Tüsistused Hingamispuudulikkus
Hingamispuudulikkuse seisundid, mida ei ravita nii varakult kui võimalik, võivad põhjustada tüsistusi või kahjustusi erinevatele kehaorganitele, näiteks:
1. Kopsud
Hingamispuudulikkus võib põhjustada kopsufibroosi, pneumotooraksi ja kroonilist hingamispuudulikkust. Hingamispuudulikkusega patsientidel, kellel on krooniline kopsuhaigus, võib tekkida vajadus kasutada hingamisaparaate kogu elu, et rahuldada nende hapnikuvajadust.
2. Süda
Hingamispuudulikkus võib põhjustada südameinfarkti, südamepuudulikkust ja südame rütmihäireid või arütmiaid, mis on tingitud südame hapnikupuudusest.
3. Neerud
Hingamispuudulikkus, mis põhjustab hapnikupuudust, võib põhjustada ägedat neerupuudulikkust. Kahjustatud ja kahjustatud neerufunktsioon võib süvendada elektrolüütide tasakaalu ja happe-aluse häireid.
4. Aju
Hingamispuudulikkus, mis põhjustab hapnikupuudust, võib kahjustada ajurakke. See seisund võib areneda kooma ja surmani.
5. Seedesüsteem
Hingamispuudulikkus võib vallandada seedetrakti verejooksu, aga ka mao- ja soolehäireid.
Kui hingamispuudulikkust ei ravita, võib see põhjustada püsivaid elundikahjustusi, mis võivad lõppeda surmaga. Seetõttu tuleb seda seisundit kohe haiglas arstiga kontrollida.
Pärast erakorralise ravi saamist viib arst läbi füüsilise läbivaatuse ja tuge, et määrata diagnoos ja otsida hingamispuudulikkuse põhjust. Arst mõõdab ka hapniku taset patsiendi veres seadmega, mida nimetatakse oksümeetriks.
Läbiviidavad uuringud hõlmavad vereanalüüse, veregaasianalüüse ja radioloogilisi uuringuid, nagu röntgen- või CT-skaneeringud ja kahjustatud elundite MRI-d. Alles seejärel saab arst ravida hingamispuudulikkust vastavalt kaasnevale haigusele või seisundile.