Paanikahäire on ärevushäiresse kuuluv seisund, mida iseloomustavad paanikahood ootamatult, igal ajal ja igal pool ning mida kogetakse korduvalt. Tavalistes tingimustes võib igaüks kogeda teatud aegadel ärevust kui keha loomuliku reaktsiooni vormi stressi või eluohtlike olukordade lahendamisel. Paanikahäirega inimestel tekivad aga ärevus-, paanika- ja stressitunne ootamatult, olenemata keskkonnas toimuvast ajast või olukorrast, ikka ja jälle, sageli ilma midagi ohtlikku või karta.
Paanikahäireid esineb sagedamini naistel kui meestel. See häire areneb üldiselt välja inimese vananedes ja enamikul juhtudel on selle põhjuseks stress.
Paanikahäiret saab ravida psühhoteraapiaga, mida viiakse läbi etapiviisiliselt, et pakkuda patsientidele paanikahäirega tegelemisel arusaamist ja mõtteviise, enne kui sümptomid hakkavad tunda andma. Lisaks psühhoteraapiale kasutatakse ravimeid ka paanikahäirete raviks.
Paanikahäire põhjused
Mõnel juhul kahtlustatakse, et paanikahäire on geneetiliselt päritud. Samas pole tehtud uuringuid, mis oleks suutnud tõestada, miks see häire võib pärida ühel või mõnel pereliikmel, aga mitte teistel pereliikmetel.
Uuringud on leidnud, et teatud ajuosad ja bioloogilised protsessid mängivad hirmu- ja ärevustunde reguleerimisel võtmerolli. Mõned eksperdid leiavad, et paanikahäirega inimestel on viga keha liigutuste või tunnete tõlgendamisel, mis on tegelikult kahjutud, kuid mida peetakse ohuks. Lisaks peetakse paanikahäire vallandajateks ka väliseid tegureid, näiteks keskkonnategureid.
Paanikahäiret põhjustavad tegurid on järgmised:
- Stress on peamine käivitaja.
- Perekonna haiguslugu.
- Kogetud traumaatiline sündmus, näiteks õnnetus või tõsine haigus.
- Drastilised muutused elus, näiteks lahutus või laste saamine.
- Liiga palju kofeiini ja nikotiini tarbimine.
- Füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise ajalugu.
Paanikahäire sümptomid
Paanikahäire sümptomid arenevad tavaliselt noorukieas täiskasvanueas. Märgid, mida paanikahäire kogemisel tuntakse, on rohkem kui kolm paanikahoogu ja pidev hirmutunne pidevalt korduvate paanikahoogude pärast.
Hirm, mis tekib paanikahoogudega inimestes, on hirm, mis on väga haarav ja hirmutav ning võib ilmneda juhuslikel aegadel või kohtades (igal ajal ja igal pool).
Ühe paanikahoo korral võivad ilmnevad sümptomid kesta 10-20 minutit. Harvadel juhtudel võivad paanikanähud kesta kauem kui tund. Põhjustatud sümptomid võivad samuti üldiselt varieeruda ja erineda paanikahäirega inimestelt.
Muud paanikahoogudega seotud sümptomid on järgmised:
- Pearinglus
- Vertiigo.
- Iiveldav.
- Raske hingata.
- Lämbumise tunne.
- Tuimus või kipitus kätes või jalgades.
- Valu rinnus.
- Higistamine
- Värisemine.
- Raputav.
- krambid.
- Kuiv suu.
- Südame pekslemine.
- Muutused vaimses seisundis, näiteks tunne, et asjad pole reaalsed või depersonaliseerunud.
- Hirm surma ees.
Paanikahäire diagnoosimine
Paanikahäire diagnoos, mis on loetletud vaimsete häirete diagnostika- ja statistilises käsiraamatus (Vaimse häire diagnostika ja statistika käsiraamat/DSM-5), on oluline välistada muud paanikahäirega sarnased põhjused või seisundid. DSM-5 kohaselt on paanikahäire diagnoosimisel mitu olulist punkti, nimelt:
- Paanikahäiret iseloomustavad sagedased paanikahood.
- Paanikahäire koos paanikahoogudega, mis ei ole tingitud ravimite võtmisest või haigusest.
- Paanikahäiret ei seostata teiste psüühikahäiretega, nagu teatud foobiad, nagu sotsiaalfoobia, ärevushäired, posttraumaatiline stressihäire, obsessiiv-kompulsiivse häireni.
Esialgseks diagnoosimiseks teeb arst paanikahoo ajal tekkivate sümptomite põhjal kindlaks, kas patsiendil on kilpnäärmehormoonide häired või südamehaigus. Paanikahäire diagnoosimise hõlbustamiseks viib arst läbi järgmised testid:
- Küsimustiku täitmine või alkohoolsete jookide või muude ainete kuritarvitamise ajaloo arutamine
- Vaimse seisundi hindamine kogetud paanikahäire sümptomite, ärevuse, hirmu, stressi, isiklike probleemide, hetkeseisundi ja haigusloo kohta.
- Põhjalik füüsiline läbivaatus.
- Vereanalüüsid kilpnäärme funktsiooni kontrollimiseks ja südameandmete uurimine (elektrokardiograafia).
Paanikahäirete ravi
Paanikahäirete ravimeetodeid kasutatakse paanikahoogude sageduse ja intensiivsuse vähendamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks. Kaks peamist paanikahäirete ravimeetodit on psühhoteraapia ja ravimid. Kasutatav ravimeetod kohandatakse vastavalt patsiendi üldisele tervisele ja kogetava paanikahäire raskusastmele.
PsühhoteraapiaPsühhoteraapiat peetakse paanikahäirete tõhusaks esmaseks ravimeetodiks. Psühhoteraapias annab arst mõistmist ja muudab patsiendi mõtteviisi, et ta saaks hakkama paanikaolukorraga, millega ta silmitsi seisab. Üks psühhoteraapia vorme on kognitiiv-käitumuslik teraapia.kognitiivne käitumuslik teraapia) mis annab mõistmist ja mõtteviise, kuidas tulla toime paanikaga kui olukorraga, mis ei ole eluohtlik. Selles etapis loob arst järk-järgult tingimused, mis käivitavad paanikahäire sümptomid. Selle tingimuse täitmisel võetakse siiski arvesse patsiendi ohutust. Eeldatakse, et teraapia kujundab harjumusi ja käitumist patsientidel, kes ei tunne end enam ohustatuna. Lisaks aitab psühhoteraapia edukalt suurendada ka patsiendi enesekindlust hirmutunde kaotamisel, kui varasemate paanikahoogudega on suudetud toime tulla.
Psühhoteraapia nõuab küll patsiendilt aega ja vaeva, kuid see teraapia toob patsiendi senisest paremasse seisundisse. Psühhoteraapia tulemused, nimelt muutused mõtteviisis ja patsientide poolt rünnakutega toimetulemiseks ettevõetud tegevused, on tunda mõne nädala kuni mitme kuu jooksul. Seetõttu soovitatakse patsientidel regulaarselt psühhoteraapiat läbida, et tagada paanikahäire sümptomitega toimetulemine ja nende kordumise ärahoidmine.
Narkootikumid Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI), nagu fluoksetiin või sertraliin. See antidepressantravim on üsna ohutu ja sellel on väike kõrvaltoimete oht. Seda tüüpi ravimeid soovitatakse esimese ravivalikuna paanikahoo leevendamiseks. Bensodiasepiinid, nagu alprasolaam või klonasepaam. See rahustav ravim pärsib kesknärvisüsteemi aktiivsust. Seda ravimit võetakse vaid lühikest aega, kuna see võib põhjustada uimastisõltuvust ning füüsilisi või vaimseid häireid. Kui soovite seda ravimit võtta, vältige alkohoolsete jookide tarbimist. Rääkige oma arstile, kui te võtate soovimatute koostoimete vältimiseks muid ravimeid, sealhulgas toidulisandeid ja taimseid tooteid. Serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI), nagu venlafaksiin. See on antidepressant, mida arstid võivad kasutada teise võimalusena paanikahoo sümptomite leevendamiseks. Õigesti käsitlemata paanikahäire korral halvendab see patsiendi seisundit ja põhjustab mitmeid muid probleeme, nagu depressioon, alkoholism või narkootikumide kuritarvitamine, asotsiaalseks muutumine ning probleemid koolis või tööl, kuni rahaprobleemideni. Paanikahäire tekkimist ei saa kuidagi märkimisväärselt ära hoida. Siiski saame tekkivate sümptomite vähendamiseks võtta mitmeid meetmeid. Muu hulgas on järgmised:Paanikahäire tüsistused
Paanikahäirete ennetamine