Meditatsioon stressi ja haigustega toimetulemiseks

Paljud inimesed arvavad, et mediteerimiseks on vaja vaikset tuba, erilist muusikat või teatud rituaale. Tegelikult saate seda teha igal ajal, näiteks bussi saabumist oodates, töö vahel pausi tehes või keset liiklusummikut.

Meditatsioon on harjutuste vorm keskendumiseks ja meelte puhastamiseks, et saaksite end rahulikumalt, mugavamalt ja produktiivsemalt tunda. Tavaliselt tehakse seda harjutust vaikselt istudes, silmad sulgedes ning aeglaselt ja regulaarselt hingates vähemalt 10–20 minutit.

Meditatsiooni saab praktiseerida igaüks, igal pool ja igal ajal. See tegevus ei nõua erivarustust ega kulutusi ning regulaarsel harjutamisel võib meditatsioon aidata toetada vaimset ja füüsilist tervist.

Kuidas meditatsioon töötab

Stressiseisundis vabaneb keha stressihormoone, mis võivad põhjustada kehale erinevaid mõjusid, nagu südame löögisageduse tõus ja vererõhu tõus, mis põhjustab ärevust ja unetust ning mõjutab libiidot ja söögiisu.

Pärast stressi kontrolli alla saamist normaliseerub keha seisund nagu tavaliselt. Mõnel inimesel võib aga olla raske stressi kontrolli all hoida.

Meele rahustamiseks ja stressi õigeks vähendamiseks võite proovida mitmeid viise, sealhulgas meditatsiooni. Mediteerimisel treenitakse teid kõrvale jätma negatiivseid mõtteid, mis vallandavad stressi, motiveerivad ennast ning muudavad teie keha rahulikumaks ja mugavamaks.

Lisaks on meditatsioonil tõhus viis aktiveerida ajus gammalaineid, mis mängivad olulist rolli õppimises, keskendumises, mälus ja teadlikkuses.

Meditatsiooni mitmesugused eelised tervisele

Meditatsioon on tegevus, mida on tuhandeid aastaid läbi viidud erinevates riikides, näiteks Hiinas ja Indias. Senised uuringud on samuti tõestanud, et meditatsioonist võib olla palju kasu, et toetada igapäevast produktiivsust ning vaimset ja füüsilist tervist, näiteks:

  • Ennetab ja leevendab stressi, depressiooni ja ärevust
  • Reguleerige emotsioone ja treenige positiivseid mõtteid
  • Vähendada valu
  • Vältige kõrget vererõhku ja hoidke vererõhku normaalsena
  • Muudab une rahulikumaks ja aitab unetusest üle saada
  • Parandage keskendumisvõimet, mälu ja ennetage seniilset dementsust
  • Tugevdada organismi vastupanuvõimet

Meditatsiooni saab teha ka selleks, et aidata üle saada sõltuvusest või sõltuvusprobleemidest, nagu nikotiini-, uimasti- või alkoholisõltuvus või teatud haigusseisundid, nagu näiteks ärritunud soole sündroom ja unehäired.

Siiski on oluline meeles pidada, et meditatsiooni roll ei saa asendada teatud vaevuste ravimeetodeid. Seega, kui teil on teatud haigused ja soovite proovida oma sümptomite leevendamiseks meditatsiooni, peaksite kõigepealt konsulteerima oma arstiga.

Meditatsiooni erinevad tüübid ja protsessid

Meditatsioonis on lõdvestamiseks palju liike ja tehnikaid, nagu jooga, transtsendentaalne meditatsioon, tai chi ja Qi gong. Neil kõigil on sama eesmärk, milleks on rahu ja rahulikkus.

Üldiselt on 2 kõige tuntumat meditatsioonitehnikat, nimelt:

  • Fookus- või keskendumismeditatsioon, mis on meditatsioon, mida tehakse sisemise rahu saavutamiseks keskendudes või keskendudes konkreetsele objektile, näiteks helile või aistingule.
  • Meditatsioon tähelepanelikkus, mis on meditatsioonitehnika, mis ühendab keskendumispraktika keha ja ümbritseva keskkonna seisundi teadvustamise või sisekaemusega.

Kuigi meditatsioonitehnikaid on palju, koosneb selle tegevuse olemus mitmest põhielemendist, sealhulgas:

1. Meele keskendumine

Keskendunud ja rahulik meel on meditatsiooni kõige olulisem element, kuna see võib aidata meelt puhastada paljudest segajatest, mis põhjustavad stressi, ärevust ja muret.

2. Hingake aeglaselt

Aeglane ja sügav hingamine võib suurendada kopsudesse sissehingatava hapniku hulka, mistõttu suureneb ka hapniku hulk veres ja kogu kehas. See võib muuta teie keha mediteerimise ajal mugavamaks. Piisav hapnik võib samuti hõlbustada aju keskendumist ja keskendumist.

3. Tehes seda vaikses kohas

Kui te pole veel harjunud mediteerima, proovige alustada seda vaikses kohas, kus pole asju, mis võivad häirida, nagu mobiiltelefoni helin, teleri heli või sõiduki heli. Kui olete harjunud seda tegema vaikses kohas, võite harjuda mediteerima rahvarohkes kohas.

4. Asetage keha mugavalt

Meditatsioonist saadava kasu maksimeerimiseks on oluline teha seda mugavas asendis, olgu siis istudes, lamades või isegi kõndides. See mugav asend on väga kasulik ka hea kehahoia hoidmisel meditatsiooni ajal.

Näpunäiteid, kuidas tõhusalt mediteerimist alustada

Selleks, et saaksite mediteerida hästi, võite proovida alustada järgmiste sammudega:

  • Istuge sirgelt ja hingake paar korda sügavalt sisse.
  • Keskenduge oma hingamisele ja enesetundele.
  • Keskenduge oma meel kordamööda erinevatele kehaosadele, jätkates samal ajal aeglaselt sissehingamist. Olge teadlik sellest, kuidas te end nendes kehaosades tunnete. Võite vahele jätta ka meditatsiooniseansse palve, tänu või positiivne enesevestlus.
  • Kui olete istudes meditatsiooniga harjunud, võite proovida kõndimismeditatsiooni. Keskenduge jalgade liikumisele ja vältige liiga kiiret kõndimist. Kõndimiskoht võib olla ükskõik kus, näiteks avalehel.

Proovige oma emotsioone ja mõtteid reguleerida. Filtreerige negatiivsed emotsioonid ja säilitage positiivsed mõtted, et saaksite end rahulikumalt ja mugavamalt tunda.

Maksimaalsete tulemuste saavutamiseks proovige muuta mediteerimine oma igapäevase rutiini osaks. Siiski pidage meeles. Terve keha säilitamiseks tuleb ka piisavalt puhata, regulaarselt trenni teha ning sigarettidest ja alkohoolsetest jookidest eemale hoida.

Kui teil on raske mugavalt mediteerida, näiteks seetõttu, et teie meel on liiga segane, ärevil või teatud terviseprobleemide tõttu, proovige konsulteerida arsti või psühholoogiga, et selgitada välja, milline meditatsioonitüüp teie seisundile sobib.