Enamik inimesi võib põrna kuulda harva, kuid põrna funktsioon on keha jaoks väga oluline. Põrna ülesanne on filtreerida kahjustatud punaseid vereliblesid ning säilitada ja säilitada keha immuunsüsteemi. Kui põrna funktsioon on häiritud, on keha vastuvõtlik haigustele.
Põrn on osa lümfisüsteemist või lümfisüsteemist. See lillakaspunane elund asub ülemises vasakus kõhuõõnes, täpselt mao taga.
Põrn on umbes täiskasvanud inimese rusika suurune, pikkus on umbes 10–12 cm ja kaal umbes 150–200 grammi. Põrna suurus ja kaal võivad aga inimestel erineda.
Põrna mitmesugused funktsioonid keha jaoks
Järgmised on mõned põrna funktsioonid kehas:
1. Filtreerige punased verelibled
Põrna üks peamisi ülesandeid on filtreerida punaseid vereliblesid, mis ei tööta korralikult või on kahjustatud.
Selles elundis vabanevad terved punased verelibled ja voolavad need kogu kehasse tagasi, samas kui vanad või kahjustatud vererakud filtreeritakse ja hävitatakse, et need kehast eemaldada. Kui vanad või kahjustatud punased verelibled eemaldatakse, moodustuvad luuüdis uued punased verelibled.
Seega on kehas ringlevad punased verelibled alati puhtad ja toimivad korralikult.
2. Säästa verevarusid
Põrna teine funktsioon on punaste vereliblede ja trombotsüütide säilitamine. Need kaks vererakku vabanevad põrnast tavaliselt tugeva verejooksu korral, et aidata kaasa paranemisprotsessile ja asendada kadunud veri.
3. Kaitseb keha infektsiooni eest
Põrn sisaldab valgeid vereliblesid, mida nimetatakse lümfotsüütideks, makrofaagideks ja antikehi moodustavateks rakkudeks. Need rakud võivad nakatumise vältimiseks kehasse sisenevaid viirusi või baktereid püüda ja hävitada.
4. Vererakkude tootmine
Emakas olles toodab loote kehas punaseid vereliblesid põrn. Punaste vereliblede tootmine asendub aga hiljem pärast loote sündi peaaegu täielikult luuüdiga. Lisaks toimib põrn ka valgete vereliblede ja lümfotsüütide tootmiseks.
Kas inimene saab elada ilma põrnata?
Kuigi põrnal on palju funktsioone, ei peeta seda elundit elutähtsaks elundiks, nagu süda ja aju. Seetõttu saab inimene ikkagi ilma põrnata ellu jääda. Meditsiinis nimetatakse põrna puudumise seisundit kehas aspleniaks. Kui kehal pole põrna, asendatakse põrna funktsioon maksaga.
Isik võib kogeda aspleniat sünnist saati, kuid see seisund on klassifitseeritud väga haruldaseks. Sünnist saadik ilmnev asplenia on tavaliselt põhjustatud geneetilistest häiretest või sünnidefektidest.
Lisaks võib põrna kirurgilise eemaldamise tõttu tekkida asplenia. Seda operatsiooni tehakse tavaliselt teatud seisundite või haiguste ilmnemisel, näiteks:
- Põrn on kahjustatud või purunenud õnnetuse ajal tugeva löögi tõttu
- Suurenenud põrn
- Põrna raske infektsioon, nt põrnaabstsess
- Verehäired, nagu sirprakuline aneemia, hemolüütiline aneemia, vera polütsüteemia ja ITPidiopaatiline trombotsütopeeniline purpur)
- Vähid, nagu verevähk (leukeemia) ja lümfivähk (lümfoom)
Põrna puudumine võib aga nõrgendada immuunsüsteemi, muutes selle vastuvõtlikuks infektsioonidele.
Seetõttu soovitatakse inimestel, kes elavad ilma põrnata, viia lõpule immuniseerimine, et nende keha oleks infektsiooni vastu võitlemisel tugevam. Teatud juhtudel võivad inimesed, kellel pole põrna kirurgilise eemaldamise tõttu enam põrnat, vajada infektsiooni vältimiseks antibiootikume.
Põrna korralikuks funktsioneerimiseks on soovitatav piirata alkoholitarbimist, mitte tarvitada narkootikume, kanda töötamisel ja autojuhtimisel isikukaitsevahendeid, kasutada seksi ajal kondoome ning vältida seksuaalpartnerite vahetamist.
Põrna funktsiooni säilitamiseks ja jälgimiseks on soovitatav käia ka regulaarselt tervisekontrollis, konsulteerides arstiga haiglas.