Järeltulijad - sümptomid, põhjused ja ravi - Alodokter

Emaka langus ehk prolaps on seisund, kui emakas laskub alla ja väljub tupest. See seisund tekib vaagna ümbritsevate lihaste ja kudede nõrgenemise tõttunii et ei suuda toetada emakas.

Tavaliselt asub emakas vaagnas ning seda toetavad lihased ja ümbritsevad kuded. Emakat toetavad lihased ja koed võivad nõrgeneda raseduse, sünnituse või vananemise tagajärjel. Kui emakat toetavad lihased ja koed on nõrgad, võib emakas oma asendist välja nihkuda ja laskuda tuppe.

Järeltulijaid või emaka prolapsi võivad kogeda igas vanuses naised. Seda haigusseisundit esineb aga sagedamini naistel, kellel on menopaus, ja naistel, kes on sünnitanud vaginaalselt.

Emaka alanemise või laskumise võib jagada neljaks etapiks, nimelt:

  • Esimene etapp: emakakael laskub tupekanalisse
  • Teine etapp: emakakael laskub tupe avasse
  • Kolmas etapp: emakakael asub väljaspool tuppe
  • Neljas etapp: kogu emakas on väljaspool tuppe (procidentia)

Põhjused ja riskitegurid järeltulijate jaoks

Järeltulijad on põhjustatud emakat toetavate lihaste ja kudede nõrgenemisest vaagnas. See seisund võib tekkida järgmiste tegurite tõttu:

  • Vaginaalne sünnitus (tavaline sünnitus), eriti kui sünnib üle 4 kg kaaluv laps või sünnib kaksikud
  • Pärast menopausi algust kogege östrogeeni taseme langust
  • Vaagnaoperatsiooni tõttu tekkinud tüsistused
  • Kas teil on krooniline (krooniline) bronhiit või astma
  • Ülekaalulisus või rasvumine
  • Kroonilise kõhukinnisuse ilmnemine
  • Vaagnapiirkonna kasvaja olemasolu
  • Tõstke sageli suuri raskusi
  • vananemine
  • Suitsu

Järeltulijate sümptomid

Tõu laskumine ei põhjusta sümptomeid, kui see on veel kerges staadiumis. Sümptomid ilmnevad tavaliselt ainult siis, kui laskumine tõuseb mõõduka või raske staadiumisse. Nende sümptomite hulka kuuluvad:

  • Kõhukinnisus või kõhukinnisus
  • Ebamugavustunne kõndimisel
  • Valu seksuaalvahekorra ajal
  • Täiskõhutunne ja vaagna tõmbamine
  • Valu vaagnas, kõhus ja alaseljas
  • Tupest väljuv veri või vedelik või emakakude
  • urineerimishäired, nagu uriinipidamatus (raskused urineerimise kontrolli all hoidmisega) või uriinipeetus (raskused urineerimisel)
  • Korduvad või korduvad põiepõletikud

Ülaltoodud sümptomid ei ole sageli häirivad hommikul, kuid võivad süveneda päeval või öösel ning kui haige seisab või kõnnib pikka aega.

Millal arsti juurde minna

Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teil tekivad ülaltoodud sümptomid. Kui seda ei kontrollita, häirib see seisund igapäevast tegevust ja võib põhjustada tüsistusi.

Võtke ravimeid, kui teil on haigusseisund, mis võib suurendada järglaste saamise riski, näiteks krooniline köha või kõhukinnisus. Neid haigusi ravides saate vältida sigimist.

Pärilik diagnoos

Arst küsib kõigepealt patsiendi sümptomeid ja haiguslugu. Pärast seda viib arst läbi vaagna füüsilise läbivaatuse. Vaagnapiirkonna läbivaatusel kasutab arst patsiendi tupe ja emaka sisemuse nägemiseks vaagna (kokorpart).

Et teada saada, kui kaugele emakas on tavapärasest asendist väljas, palub arst patsiendil suruda. Arst mõõdab ka patsiendi vaagnalihaste tugevust, paludes patsiendil sooritada liigutusi, näiteks uriini tagasi hoidmist.

Vajadusel teeb arst mitmeid toetavaid uuringuid, näiteks:

  • Intravenoosne püelograafia (IVP) või röntgenikiirgus kontrastvedeliku abil kuseteede obstruktsiooni tuvastamiseks
  • Vaagna ja kuseteede ultraheliuuring, et välistada sümptomid, mis on põhjustatud muudest probleemidest peale laskumise
  • Urodünaamilised testid, et kontrollida põie lihaste ja närvide funktsiooni, põie ümbritsevat rõhku ja uriini kiirust

Pärilik meditsiin

Järglaste ravi kohandatakse vastavalt raskusastmele. Kergetel laskumisjuhtudel, mis on asümptomaatilised või põhjustavad vaid üksikuid sümptomeid, soovitab arst eneseravi, mida saab teha kodus.

Eneseteraapia eesmärk on leevendada sümptomeid ja vältida seisundi halvenemist. Eneseteraapiat saab läbi viia:

  • Kaalu kaotama
  • Kõhukinnisuse või kõhukinnisuse ületamine
  • Kegeli harjutuste tegemine vaagnalihaste tugevdamiseks

Vajadusel soovitab arst väljaulatuva koe toetamiseks asetada tupe tugirõnga (pessaar). Pessaari paigaldamine on soovitatav ka patsientidele, kes ei saa operatsiooni teha. Kasutamise ajal tuleb seda tugirõngast regulaarselt puhastada.

Vahepeal soovitab arst raske laskumise korral operatsiooni, näiteks:

  • Operatsioon emaka asendi korrigeerimiseks, emaka tugikoe asendamiseks patsiendi keha koega, doonorkoe või sünteetiliste materjalidega
  • Hüsterektoomia või emaka kirurgiline eemaldamine

Kuigi see operatsioon on tõhus järglaste ravimisel, ei ole see operatsioon soovitatav naistele, kes alles plaanivad tulevikus lapsi saada. Põhjus on selles, et rasedus ja sünnitus avaldavad vaagnalihastele tugevat survet, nii et see võib kahjustada operatsiooniga parandatud emaka asendit.

Järeltulijate tüsistused

Langevad tõud võivad põhjustada häireid teistes vaagnaelundites. See võib põhjustada patsiendil selliseid komplikatsioone nagu:

  • Tsüstokele, mis on seisund, kus põis ulatub tuppepõie prolaps)
  • Rectocele, mis on seisund, mille korral pärasool ulatub tuppetagumine tupe prolaps)
  • Raskete tõugude laskumisel ulatuvad tupe seinad välja, mis võib põhjustada infektsiooni

Järeltulijate ennetamine

Laskumise ohu vähendamiseks saab teha mitmeid viise, sealhulgas:

  • Regulaarne treenimine, näiteks Kegeli harjutuste tegemine, eriti pärast sünnitust
  • Vältige liigset treenimist või suurte raskuste tõstmist, toetudes vööle või seljale
  • Ületage kõhukinnisus, süües kiudainerikkaid toite ja juues palju vett
  • Ületage köha ja loobuge suitsetamisest
  • Säilitage ideaalne kehakaal