Kaasnev haigus on termin, mida COVID-19-st rääkides sageli kasutatakse. Väidetavalt on kaasuvaid haigusi põdevatel inimestel koroonaviirusesse nakatumise korral suurem oht saada tõsiseid sümptomeid.
Kaasnev haigus on seisund, mille puhul inimene põeb korraga kahte või enamat haigust. Tavaliselt on haigus krooniline või krooniline.
Kaasnevate haiguste kombinatsioon võib olla erinev, näiteks füüsiline haigus, vaimsed häired või mõlema kombinatsioon. Näiteks võivad diabeediga inimesed kannatada kõrge vererõhu (hüpertensiooni) all või vähihaigetel samal ajal depressioon.
Inimestel, kes põevad kaasuvaid haigusi, on suurem oht kogeda suurenenud tervishoiukulusid, kogeda takistusi paranemisprotsessis ja kogeda surmaga lõppevaid seisundeid.
Kaasnevad haigused ja nende seos COVID-19-ga
Kaasnevate haigustega patsiendid on üks gruppidest, kes on koroonaviirusesse nakatumise suhtes haavatavad. Kui nad on nakatunud koroonaviirusesse, on neil suurem oht kogeda raskeid COVID-19 sümptomeid, nad vajavad intensiivravi ja isegi suurem risk surra COVID-19 ja selle tüsistuste tõttu.
See võib juhtuda seetõttu, et kaasuvate haigustega inimestel on nõrgem immuunsüsteem kui inimestel, kellel kaasuvaid haigusi pole. Lisaks võisid kaasuvate haigustega patsientidel tekkida tüsistused või elundikahjustused seoses seni põdetud haigusega.
Seetõttu on kaasuvate haigustega inimeste kehal koroonaviirusega võitlemine raskem.
On palju haigusi, mis võivad COVID-19 patsientidel põhjustada kaasuvaid haigusi, nimelt:
- 1. ja 2. tüüpi diabeet
- Hüpertensioon
- Vähk
- Südame-veresoonkonna haigused, nagu insult ja südamehaigused
- Neeruhaigus, näiteks äge või krooniline neerupuudulikkus
- Kroonilised kopsuhaigused, nagu astma ja KOK
- Maksahaigused, nagu hepatiit või maksavähk
- Dementsus
- Immuunhäired, näiteks alatoitluse või HIV tõttu
- Autoimmuunhaigused, nagu luupus ja reumatoidartriit
Lisaks võivad raskete sümptomitega COVID-19 all kannatada ka mitmete muude haigusseisunditega inimesed, nagu rasedad, suitsetajad, rasvunud või elundisiirdamisega inimesed.
COVID-19 patsientidel, kellel on ülaltoodud kaasuvad haigusseisundid või haigused, on vaja arstide poolt rangemat käsitlemist ja jälgimist.
Lisaks COVID-19 ravile ja hooldusele peavad arstid ravima ka patsientide kaasuvaid haigusi, et patsientidel ei tekiks ohtu COVID-19 ohtlike tüsistuste, nagu hingamispuudulikkus ja tsütokiinitormid, tekkeks.
COVID-19 vaktsineerimine kaasnevate haigustega inimestele
Arvestades, et kaasuvaid haigusi põdevad inimesed on üks COVID-19 nakatumise suhtes kõige haavatavamaid rühmi, peavad nad COVID-19 ennetamiseks meetmete võtmisel olema valvsamad. Üks võimalus on hankida COVID-19 vaktsiin.
Praegu võib COVID-19 vaktsiini manustada kaasuvate haigustega inimestele, isegi kui seda peetakse ohutuks ja kasulikuks, kui haigus on arstipoolse raviga kontrolli alla saadud.
COVID-19 vaktsineerimine kaasuvate haigustega patsientidele viiakse läbi selleks, et vältida koroonaviirusnakkusest tingitud raskete sümptomite ja surmaga lõppevate seisundite ilmnemist.
Sellegipoolest tuleb COVID-19 vaktsiini manustada ettevaatlikult ja hoolikatest meditsiinilistest kaalutlustest lähtudes, et vältida ja minimeerida patsiendi seisundit ohustavate kõrvaltoimete teket.
Siiski näitavad mõned senised andmed, et COVID-19 vaktsiini manustamine kaasuvate haigustega patsientidele on üsna ohutu, kuni haigus on kontrolli all.
Lisaks vaktsineerimisele peavad kaasuvate haigustega patsiendid COVID-19 leviku vältimiseks rutiinselt ja distsiplineeritult järgima kehtivaid terviseprotokolle, nimelt pesema regulaarselt käsi, kasutama maske ja vältima rahvamassi.
Kui teil on endiselt küsimusi kaasuvate haiguste ja nende seose kohta COVID-19-ga, võite pöörduda arsti poole. sa saad ka vestlus teenistuses oleva arstiga telemeditsiin, näiteks rakendus ALODOKTER.