Kõhukrampide põhjuseid võib olla palju ja need ei ole tavaliselt tõsise tervisehäire tunnuseks. Selle seisundi ilmnemisel peate siiski olema valvas, eriti kui see on hakanud tegevust segama või sellega kaasnevad muud sümptomid, näiteks kõhuvalu.
Kõhutõmblused tekivad siis, kui mao või seedetrakti lihased, nagu magu ja sooled, tõmbuvad kokku. Kõhutõmblused võivad tekkida ka siis, kui kõhu väikesed lihased liiguvad ebaregulaarselt ja kontrollimatult stimulatsiooni või närvisüsteemi häirete (fastsikulatsioonide) tõttu.
Tõmblused võivad olla kerged kuni rasked ja meenutada kõhukrampe. Kerged kõhutõmblused ei ole üldiselt murettekitav seisund. Tõsised tõmblused võivad aga olla teatud haigusseisundite tunnuseks.
Mao tõmblemise põhjuste äratundmine
Järgmised on mõned seisundid, mis võivad põhjustada mao tõmblusi:
1. Lihaspinge
Raske füüsiline aktiivsus, mis hõlmab kõhulihaseid nagu istuma tõusud, võib panna kõhulihased pingesse ja tõmblema. Lihaspinge teine sümptom on lisaks tõmblemisele ka valu kõhus, mis tunneb end liigutades hullemini.
Teisest küljest võib harv treenimine põhjustada ka keha lihaste, sealhulgas kõhulihaste, kangeks muutumist ja tõmblemist.
2. Dehüdratsioon ja elektrolüütide tasakaaluhäired
Liigsest higistamisest, oksendamisest ja kõhulahtisusest põhjustatud dehüdratsioonist tingitud elektrolüütide kaotus võib samuti olla kõhukrampide põhjus. Seda seetõttu, et lihased vajavad nõuetekohaseks toimimiseks elektrolüüte, nagu kaltsium, kaalium ja magneesium.
Elektrolüütide arvu tasakaalustamatus kehas võib põhjustada lihaste ebanormaalset tööd, pannes seega kõhulihased tõmblema.
3. Stress ja ärevus
Aju vabanevatel stressihormoonidel on tohutu mõju inimkehale, sealhulgas lihastele. See hormoon võib põhjustada kõhulihaste vibratsiooni või kokkutõmbumist.
Stressist ja liigsest ärevusest tingitud lihastõmblusi nimetatakse tavaliselt närviärevuseks. See võib esineda kõigis keha lihastes, sealhulgas kõhulihastes.
4. Liigne kofeiini tarbimine ja suitsetamisharjumused
Liiga palju kofeiini tarbimine võib põhjustada ka kõigi kehaosade lihaste tõmblemist ja krampe, sealhulgas kõhulihaseid. Samamoodi ka suitsetamisharjumustega.
Sigarettides sisalduv nikotiin võib põhjustada lihaste kokkutõmbeid. Kuigi see esineb tavaliselt jalgades, on võimalik, et tõmblused võivad tekkida ka kõhulihastes.
5. Teatud seisundid või haigused
Kõhutõmblused ja kõhukrambid võivad olla põhjustatud teatud seisunditest või haigustest, nagu põletikuline soolehaigus, kõhupuhitus, ärritunud soole sündroom, maohaavandid, gastroenteriit ja kõhukinnisus.
Lisaks võib kõhutõmblused olla ka neuroloogiliste häirete tunnuseks, näiteks: amüotoopne lateraalskleroos (ALS), spinaalne lihaste atroofia, lihasdüstroofia ja diabeedist, infektsioonist või vigastusest tingitud neuroloogilised häired.
Teatud juhtudel võivad kõhuõõne tõmblused tekkida kõhu suurte veresoonte häirimise tõttu. Seda seisundit nimetatakse aordi aneurüsmiks.
6. Ravimite kõrvalmõjud
Lisaks mõnele ülaltoodud seisundile võivad teatud ravimid põhjustada ka kõrvaltoimeid lihastõmbluste kujul. Kõnealused ravimid on diureetikumid, antidepressandid, epilepsiavastased ravimid ja teatud antipsühhootikumid.
Kõhukrampide vältimiseks võite järgida tervislikke eluviise, süües ja juues regulaarselt, magades piisavalt, maandada stressi, piirata kofeiini ja alkoholi tarbimist ning suitsetamisest loobuda.
Kõhukrambid on üldiselt kahjutud ja taanduvad tavaliselt iseenesest ilma erilise ravita. Kui aga maotõmblused muutuvad sagedasemaks ja valusamaks, eriti kui sellega kaasneb oksendamine, valu rinnus, palavik, verine väljaheide ja õhupuudus, pöörduge koheselt arsti poole, et saaks alustada õiget ravi.