Ööpimedus – sümptomid, põhjused, ravi

Ööpimedus või nüktoopia on silmahaigus, mis põhjustab haigel nägemisraskusi öö või hetk olla kohas, mis tume. Ööpimedus, kas poleh haigus, vaid pigem teatud haigusest põhjustatud sümptom.

Ööpimeduse põhjuseks võib olla A-vitamiini puudus või muud haigused, nagu katarakt, lühinägelikkus või glaukoom. Põhjuse väljaselgitamiseks teeb arst silma põhjaliku läbivaatuse, sh võrkkesta seisundi nägemiseks.

Öise pimeduse põhjused

Ööpimeduse peamiseks põhjuseks on võrkkesta tüvirakkude kahjustus, mis on silma sensoorsed närvirakud, mis töötavad hämaras. Selle seisundi põhjustavad tavaliselt mitmed asjad, näiteks:

  • A-vitamiini puudus
  • Lühinägelikkus või silma võimetus näha kaugeid objekte
  • katarakt, mis on silmaläätse hägustumine, mis esineb sageli eakatel või diabeetikutel
  • Retinitis pigmentosa, mis on pärilik haigus, mis põhjustab võrkkesta kahjustusi
  • Glaukoom, mis on haigus, mis põhjustab silmasisese rõhu suurenemise tõttu nägemisnärvi kahjustusi
  • Keratokonus, mis on haigus, mis põhjustab sarvkesta kihi hõrenemist

Ööpimeduse sümptomid

Ööpimedus raskendab põdevatel inimestel oma ümbrust pimedas, kas öösel või halva valgustusega (hämaras) ruumis viibides. See võib panna öise pimeduse põdejad sageli vastu ümbritsevaid objekte.

Need sümptomid on rohkem väljendunud, kui haige kolib valgusküllasest ruumist pimedasse ruumi. Lisaks raskendab öine pimedus ebapiisava või katkendliku valguse tõttu öisel ajal sõitmist.

Millal arsti juurde minna

Pidage viivitamatult nõu oma arstiga, kui teil on probleeme öösel nägemisega. Seda seisundit saab iseloomustada:

  • Raskused liikuda või liikuda pimedas keskkonnas
  • Öösel on raskem sõita
  • Raskused öösel ümbritsevate inimeste nägude tuvastamisel

Ööpimeduse diagnoos

Arst küsib tunnetatud sümptomite ja patsiendi haigusloo kohta. Pärast seda viib arst läbi rea silmauuringuid, et selgitada välja kogetud kaebuste põhjus. Läbiviidavad kontrollid hõlmavad järgmist:

  • Nägemisteravuse test või silma refraktsiooni test
  • Visuaalvälja kontroll
  • Pupilli refleksi test valgusele
  • Uurimine oftalmoskoobiga ja pilulamp
  • Värvipime test
  • Elektroretinogrammi (ERG) uuring

Lisaks võib veresuhkru ja A-vitamiini taseme kontrollimiseks teha ka vereanalüüse.

Ööpimeduse ravi

Ööpimeduse ravi sõltub raskusastmest ja põhjusest. Näiteks kui haigusseisund on kerge, saab ööpimedust ravida kontaktläätsede või prillidega.

Siin on ööpimeduse ravimeetodid, mis põhinevad põhjustel:

KA-vitamiini puudus

Arstid pakuvad A-vitamiini toidulisandeid ja soovitavad patsientidel süüa A-vitamiini rikkaid toite, nagu maks, munakollased, kalaõli ja kollased, oranžid või punased köögiviljad.

Katarakt

Katarakti põhjustatud öist pimedust saab ravida silma häguse läätse kirurgilise eemaldamisega (katarakti operatsioon). Pärast seda paigaldab arst läätseimplantaadi või soovitab patsiendil kasutada ähmase nägemise raviks kontaktläätsi.

Glaukoom

Glaukoomist tingitud öist pimedust ravitakse silmatilkadega, mis sisaldavad prostaglandiine, beetablokaatoreid ja beetablokaatoreid alfa-adrenergiline agonist. Vajadusel saab teha ka operatsiooni. Ravi eesmärk on alandada silmarõhku, vähendades seeläbi silmakoe kahjustusi.

Geneetilisest tegurist põhjustatud ööpimedus ei ole üldiselt ravitav. Selles seisundis soovitatakse patsiendil mitte juhtida autot ega teha tegevusi ilma piisava valgustuseta, sealhulgas öösel.

Ööpimeduse ennetamine

Ööpimedust ei saa täielikult ära hoida, eriti kui see on põhjustatud geneetilistest teguritest. Siiski on asju, mida saate haigusseisundi raskuse vähendamiseks teha, näiteks:

  • Söö antioksüdante ja mineraalaineid sisaldavaid toite
  • Kui teil on glaukoom, viige läbi regulaarsed kontrollid ja kontrollid
  • Kasutage prille, kui olete lühinägelik.

A-vitamiini puudusest tingitud ööpimeduse vältimiseks on siin mõned A-vitamiini toiduallikad, mida saate tarbida:

  • magus kartul
  • Porgand
  • Kõrvits
  • Mango
  • Spinat
  • Sinepi rohelised
  • Piim
  • Muna

Kui teie perekonnas on esinenud geneetilisi silmahaigusi, nagu keratokonus või pigmentoosne retiniit, konsulteerige regulaarselt oma arstiga.