Peavigastus – sümptomid, põhjused ja ravi

Peavigastus (peatrauma) on probleem sees pea struktuur tagajärg krahh misvõib põhjustada ajufunktsiooni häireid. See probleem võib olla kerged vigastused, verevalumid peanahas, tursed, verejooksud, koljuluumurrud,või põrutus.

Peavigastustega inimestel esinevad sümptomid varieeruvad sõltuvalt haigusseisundi tõsidusest. Peavigastused jagunevad raskusastme järgi kaheks, milleks on kerge peavigastus ja mõõdukas kuni raske peavigastus.

PePõhjustada peavigastusi

Peavigastused tekivad tugeva löögi korral, eriti sellisel, mis tabab otse pead. Vigastuse raskusaste sõltub mehhanismist ja patsiendi kogetava löögi raskusastmest.

Järgnev on loetelu tegevustest või olukordadest, mis võivad suurendada inimese peavigastuse ohtu:

  • Kõrgelt kukkumine või libisemine kõval pinnal
  • Liiklusõnnetus
  • Vigastused treeningu või mängimise ajal
  • Koduvägivald
  • Lõhkeseadeldiste või müra tekitavate relvade kasutamine ilma kaitsevarustuseta
  • Liigne keha värisemine imikutel (sHakeni beebi sündroom)

Kuigi seda võib juhtuda igaühega, on peavigastuse oht suurem produktiivses ja aktiivses vanuserühmas ehk 15–24-aastastel ning 75-aastastel ja vanematel eakatel. Sellele seisundile on vastuvõtlikud ka kuni 4-aastased vastsündinud.

Peavigastuse sümptomid

Peavigastustega inimestel esinevad sümptomid on erinevad, olenevalt haigusseisundi tõsidusest ja löögi asukohast. Kõik sümptomid ei ilmne kohe pärast vigastust. Mõnikord ilmnevad uued sümptomid mõne päeva kuni mitme nädala pärast.

Väikese peavigastuse sümptomid

  • Kõhud või turse peas
  • Peanaha mittesügavad haavad
  • Uimas või tühja pilguga
  • Pearinglus või peavalu
  • Iiveldav
  • Lihtne tunda väsimust
  • Kergesti unine ja magab tavapärasest kauem
  • Raske magada
  • Tasakaalu kaotus
  • Tundlik valguse või heli suhtes
  • Ähmane nägemine
  • Kõrvad helisevad
  • Muutub võime haistma või maitsma
  • Raskused meeles pidada või keskenduda
  • Depressioon
  • Meeleolumuutused

Mõõduka ja raske peavigastuse sümptomid

  • Teadvuse kaotus minutiteks kuni tundideks
  • Peas on sügav haav
  • Peas on võõrkeha kinni jäänud
  • Pikaajaline tugev peavalu
  • Iiveldus või oksendamine pidevalt
  • Keha koordinatsiooni kaotus
  • Krambid
  • Silma pupilli laienemine
  • Nina või kõrvade kaudu väljub vedelikku
  • Une ajal on raske ärgata
  • Nõrgad või jäigad sõrmed ja varbad
  • Väga segaduses tunne
  • Drastiline käitumise muutus
  • Segane jutt
  • kooma

Laste peavigastuse sümptomid võivad välja näha erinevad ja neid on mõnikord raske tuvastada. Järgmised on mõned sümptomid, mis võivad viidata lapse võimalikule peavigastusele:

  • Pidevalt nutt
  • Krambid
  • lihtne odav
  • Söögiisu pole
  • Raske keskenduda
  • Unemustrid muutuvad
  • Sageli on kurb või masendus
  • Pole aktiivne

Millal arsti juurde minna

Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teie või teie laps on just saanud tugeva löögi pähe, kuigi nad ei tunne mingeid sümptomeid.

Kui vigastusega kaasneb käitumise muutus või mõni ülaltoodud sümptomitest, sealhulgas kerge peavigastuse sümptomid, pöörduge viivitamatult lähimasse arsti või erakorralise meditsiini osakonda.

Peavigastuse diagnoosimine

Arst küsib, kuidas peavigastus tekkis. See võib aidata arstil määrata patsiendi peavigastuse raskust. Teiselt poolt. Arst viib läbi füüsilise läbivaatuse, näiteks otsib verejooksu, turse või verevalumite tunnuseid.

Diagnoosi kinnitamiseks viib arst läbi ka toetavad uuringud:

  • Ülevaatus Glasgow kooma skaala (GCS)

    GCS-uuring on kasulik patsiendi teadvuse taseme määramiseks. See uuring võib määrata peavigastuse raskuse. Normaalne GCS väärtus on 15. Mida madalam on skoor, seda suurem on vigastuse mõju ajule.

  • Närvi eksam

    Aju häired võivad mõjutada keha närvifunktsiooni. Peavigastuse korral võib aju seisundi kindlakstegemiseks vajada närvifunktsiooni hindamist, mõõtes lihasjõudu, võimet kontrollida lihaste liikumist ja võimet tunda aistinguid.

  • Radioloogiline uuring

    Röntgeni, kompuutertomograafia või MRI-ga radioloogiline uuring võimaldab näha koljumurdude, verejooksu ja ajuturse võimalust, samuti kontrollida kudede seisundit ja verevoolu ajus.

Samuti palub arst perekonnal või lähedastel jälgida patsiendi seisundit mitme päeva jooksul, näiteks vaadates patsiendi toitumist, unerežiimi, kõnet ja meeleolu.

Nagu eelnevalt selgitatud, võivad peavigastuse sümptomid ilmneda mõne päeva või nädala pärast. Seire eesmärk on tagada, et sümptomid ei muutuks raskemaks või tekiksid alles mõni aeg pärast juhtumit.

Peavigastuse ravi

Ravi kohandatakse vastavalt vigastuse raskusele. Üldiselt abistavad arstid vajadusel ravimite, ravi või operatsiooniga. Selgitus on järgmine:

Narkootikumid

Kergemate peavigastustega patsiendid tavaliselt eriarstiabi ei vaja, sest puhates võib seisund paraneda. Tundva valu leevendamiseks soovitab arst patsiendil võtta paratsetamooli.

Patsiendid peavad vältima MSPVA-de (nt ibuprofeeni või aspiriini) kasutamist ilma arsti juhisteta. Põhjus on selles, et kardetakse, et see võib suurendada ajuverejooksu ohtu.

Kui peavigastus on mõõdukas või raske, võib arst välja kirjutada krambivastaseid ravimeid, et vähendada krampide riski, mis tekivad tavaliselt nädal pärast traumat. Arstid võivad anda ka diureetikume, et vähendada ajurõhku, eemaldades ajukoest vedelikku.

Raskete peavigastuste korral, mis põhjustavad veresoonte kahjustusi, võivad arstid anda rahustit, et patsient saaks kaua magada (indutseeritud kooma). Seda tehakse selleks, et leevendada aju survet ja töökoormust, mis ei saa tavapäraselt hapnikku ja toitaineid vastu.

Teraapia

Mõõduka kuni raske peavigastusega patsientidel võib füüsilise seisundi ja närvifunktsiooni parandamiseks ja taastamiseks olla vajalik ravi või taastusravi. Tavaliselt soovitatud ravimeetodite valik hõlmab järgmist:

  • Füsioteraapia, et taastada närvi- või lihasfunktsioon, mis on häiritud vigastusest tingitud ajuhäirete tõttu
  • Kognitiivne ja psühholoogiline teraapia, et parandada pärast peavigastust tekkivaid käitumis-, keskendumis-, mõtlemis- või emotsionaalseid häireid
  • Tegevusteraapia, et aidata patsientidel kohaneda igapäevaste tegevustega
  • Logopeedia, et parandada patsiendi kõne- ja suhtlemisoskust
  • Meelelahutusteraapia, et koolitada patsiente nautima oma vaba aega ja looma sotsiaalseid suhteid lõbusate tegevuste kaudu

Tavaliselt õpetavad arstid patsiendi perekonda ja sugulasi edasise ravi kohta, mida saab teha kodus pärast patsiendi haiglast välja kirjutamist.

Operatsioon

Operatsiooni tüüp ja eesmärk sõltuvad seisundi tõsidusest ja peavigastuse põhjustatud probleemidest. Üldiselt tehakse operatsioon, kui peavigastus on põhjustanud järgmised tingimused:

  • Tugev verejooks ajus
  • Koljuluumurd, mis vigastab aju
  • Ajus on võõrkeha

Tüsistused Peavigastus

Kui neid korralikult ei ravita, on mõõduka kuni raske peavigastusega inimesed väga vastuvõtlikud tüsistustele kas vahetult pärast traumat või mitu nädalat pärast seda. Mõned võimalikud tüsistused on järgmised:

  • Teadvuse kaotus
  • Vertiigo
  • Korduvad krambid või epilepsia pärast traumat
  • Närvide ja veresoonte kahjustus
  • insult
  • Infektsioonid, nagu meningiit
  • Aju degeneratiivsed haigused, nagu dementsus, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi

Ärahoidmine Peavigastus

Peavigastusi saab ennetada järgmiste sammudega:

  • Treeningu ajal turvavarustuse kasutamine
  • Kasutage alati turvavarustust, näiteks kiivrit või peakatet, kui töötate keskkonnas, kus on peavigastuse oht
  • Paigaldage vannituppa ja treppide kõrvale rauast piirded, et vähendada libisemisohtu
  • Veenduge, et põrand oleks alati kuiv ja mitte libe
  • Paigaldage kogu majas hea valgustus
  • Kontrollige regulaarselt silmade seisundit, eriti kui teil tekivad nägemishäirete sümptomid, nagu udune või kummituslik nägemine

Lapsed saavad mängides ka peavigastusi. Siin on meetmed, mida vanemad saavad selle vältimiseks võtta:

  • Lukustage maja uks, kui järelevaatajat pole
  • Aknaluukide paigaldamine, eriti kui elate ridaelamus
  • Vannitoa ukse ette kuiva mati panemine, et see ei libiseks
  • Jälgige lapsi ja veenduge, et nad mängiksid ohutult