Laparoskoopia ehk võtmeaugukirurgia on minimaalselt invasiivne kirurgiline protseduur, mis viiakse läbi väikeste sisselõigete tegemisega kõhuseinasse. Laparoskoopia tehakse õhukese torukujulise instrumendiga, mida nimetatakse laparoskoopiks. See tööriist on varustatud kaamera ja valgusega lõpus.
Laparoskoopilisi protseduure tehakse diagnostika või ravi eesmärgil. Selle meetodi abil saab arst näha kõhu- või vaagnaelundites mitmeid kõrvalekaldeid, nagu infektsioonid, tsüstid, fibroidid ja adhesioonid. Lisaks saab seda protseduuri kasutada ka biopsiauuringu käigus koeproovide võtmiseks.
Näidustus Laparoskoopia
Arst kaalub laparoskoopilist protseduuri järgmiste eesmärkidega:
- Kontrollige või ravige kasvajaid kõhus või vaagnas.
- Endometrioosi, emakavälise raseduse või vaagnapõletiku ravimine.
- Otsige vaagnavalu põhjust.
- Võtke biopsia jaoks koeproov.
- Tehke munajuhade ligeerimine (operatsioon munajuhas).
- Hiatal songa või kubemesongi ravi.
- Kontrollige, kas reproduktiivorganites pole tsüste, adhesioone, fibroidid või infektsioone, mis raskendavad naise rasestumist.
- Probleemsete elundite, nagu emakas, põrn, sapipõis, munasarjad või pimesool, eemaldamine.
Hoiatus Laparoskoopia
Enne laparoskoopilist operatsiooni küsib arst haiguslugu ja uurib patsiendi füüsilist seisundit. Patsientidel soovitatakse teavitada oma arsti, kui neil on ravimiallergia, veritsusprobleemid, nad võtavad verd vedeldavaid ravimeid (nt aspiriin ja varfariin) või on rasedad.
Laparoskoopiat ei soovitata teha, kui patsiendil on kõhupiirkonnas vähk või song või on nendes piirkondades opereeritud, kuna see on väga riskantne. Patsiendid peavad järgima arsti antud juhiseid, millal enne laparoskoopilist protseduuri paastuda, samuti ravimite võtmise ajakava.
Ettevalmistus Laparoskoopia
Laparoskoopiat teeb kirurg anestesioloogi abiga. Üks tund enne operatsiooni palutakse patsiendil põie tühjendamiseks urineerida. Vedeliku tarbimine ja rahusti (rahusti) manustatakse IV kaudu, mis süstitakse käe veeni.
Arst võtab patsiendilt vereproovi. Võib läbi viia mitmeid muid teste, nagu elektrokardiogramm (EKG), röntgenikiirgus, kopsufunktsiooni testid ja muud. Uuringu tüüp kohandatakse vastavalt patsiendi vanusele ja tervislikule seisundile operatsiooni ajal.
Anestesioloog anesteseerib patsiendi uinumiseks süstiga. Arstid teevad pärast patsiendi tuimestamist mitmeid protseduure, sealhulgas:
- Kärbi häbemekarvad.
- Puhastage magu spetsiaalse antiseptilise lahusega.
- Sisestage hingamisaparaat läbi kõri.
- Kateetri võib põide sisestada ka läbi kusiti (ureetra).
- Naispatsientidel teeb arst esmalt vaagna läbivaatuse enne õhukese toru, mida nimetatakse kanüüliks, sisestamist tupe kaudu emakasse. Kanüüli kasutatakse emaka ja munasarja liigutamiseks või nihutamiseks, et mitte blokeerida vaatluse ajal vaatevälja kõhuõõnde.
Menetlus Laparoskoopia
Laparoskoopiline operatsioon algab väikese sisselõikega (umbes 5-10 mm) kõhuseinasse laparoskoopi sissepääsuks. Arst võib teise instrumendi kõhuõõnde sisestamiseks teha rohkem kui ühe sisselõike. See protseduur kestab tavaliselt 30–90 minutit, olenevalt patsiendi seisundist.
Pärast sisselõike tegemist sisestab arst süsihappegaasi või heeliumi puudumisel kõhuõõnde meditsiinilise instrumendi, näiteks nõela abil, mille keskel on süvend. Seda gaasi kasutatakse mao seina pumpamiseks üles ja siseorganitest eemale, nii et arst näeb mao sisu selgelt.
Pärast seda kasutab arst laparoskoopi ja mõnda muud meditsiiniseadet kahjustuste parandamiseks, koeproovide võtmiseks või kasvajate ja tsüstide eemaldamiseks. Mõnikord kinnitatakse laser sageli ka laparoskoopi külge, et toetada operatsiooni.
Pärast operatsiooni lõppu tõmmatakse laparoskoop välja ja pumbatud gaas väljutatakse maost. Protseduuri alguses tehtud sisselõiked suletakse samuti õmblustega, seejärel mähitakse sidemesse. Need sisselõiked jätavad väga väikesed armid ja kaovad aja jooksul iseenesest.
Pärast Laparoskoopia
Pärast operatsiooni läbib patsient osakonnas lühikese kahe- kuni neljatunnise taastumisperioodi. Arst kontrollib patsiendi vererõhku, kehatemperatuuri, hapnikutaset ja südamerütmi. Kui seisund on stabiilne ja ohutu, lubatakse patsiendil koju minna ja teha tegevusi nagu varem. Haavade paranemise kiirendamiseks soovitatakse patsientidel hoiduda pingelisest tegevusest nädal pärast operatsiooni.
Mõju Svõimendus Laparoskoopia
Kuigi laparoskoopia on suhteliselt ohutu, on sellel protseduuril siiski kõrvalmõjusid. Ligikaudu 1-2 protsenti laparoskoopia läbinud patsientidest kogevad kergeid tüsistusi, nagu infektsioon, iiveldus, oksendamine ja verevalumid. Lisaks võib laparoskoopilise operatsiooni järel tekkida mitmeid muid tüsistusi:
- Suurte arterite kahjustus.
- Tõsine allergiline reaktsioon anesteetikumidele.
- Trombid veresoontes.
- Elundite, näiteks soolte või põie kahjustus.
- Süsinikdioksiidi sattumine veresoontesse gaasi kasutamise kõrvalmõjuna.