Toitainete toidust ja joogist omastamise protsess on osa peensoole funktsioonist. Seetõttu on peensoolel seedimisprotsessis oluline roll. Peensoole funktsiooni ja selle toimimise kohta lisateabe saamiseks vaadake järgmist selgitust.
Peensool on üks seedesüsteemi organeid, mille ülesanne on lagundada ja absorbeerida toitaineid tarbitud toidust ja jookidest. Neid toitaineid kasutatakse rakkude moodustamiseks ja parandamiseks ning kehakudede hooldamiseks.
Seedesüsteemi erinevad organid ja nende funktsioonid
Inimkeha sooled on ühendatud mao otsast pärakuni. Sooleelundid jagunevad kaheks osaks, nimelt peensooleks ja jämesooleks.
Peensool on umbes 6 m pikk ja 2,5 cm läbimõõduga. Peensool koosneb kolmest osast, nimelt kaksteistsõrmiksool (kaksteistsõrmiksool), tühisool (tühi sool) ja niudesool (absorptiivne sool).
Suurem osa toidust ja joogist saadavate toitainete seedimisest ja imendumisest toimub peensooles.
Samal ajal on jämesoole pikkus umbes 1,5 m ja läbimõõt 7,5 cm. Jämesool vastutab toidujäänuste töötlemise eest, mida peensool ei suuda seedida ega omastada.
Jämesool vastutab ka peensoole seeditud toidujäätmetest vee ja elektrolüütide omastamise eest ning toidujäätmete roojaks töötlemise ja seejärel päraku kaudu väljutamise eest.
FunktsioonPeensooled sisse Toidu seedimise protsess
Inimese seedimisprotsess algab siis, kui toitu hammustatakse, näritakse ja purustatakse suus. Närimisprotsessi ajal suureneb sülje tootmine toidu pehmendamiseks, mis muudab selle neelamise lihtsamaks.
Lisaks mängib süljes sisalduv ensüümisisaldus oma rolli ka toidu lagundamisel toitaineteks, mida sooled kergesti töödeldavad.
Allaneelatud toit ja jook liigub läbi söögitoru ja seejärel makku. Maos lagundatakse ja lagundatakse toit maos toodetud hapete ja ensüümide toimel paksuks vedelikuks või pastaks.
Lisaks surutakse toit peensooles ja see on töötlemiseks valmis. Peensoolde jõudes kohtub maos rea protsesse läbinud toit ensüümide ja muude ainetega, näiteks sapiga, mis pärineb soolestiku, sapi, maksa ja kõhunäärme rakkudest.
Need ained lagundavad süsivesikuid, rasvu ja valke lihtsamateks ühenditeks, nii et organism saaks neid omastada ja kasutada. Näiteks lagundatakse valk aminohapeteks, süsivesikud glükoosiks ja rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks.
Järgmisena algab toitainete imendumise protsess peensooles. Toitained, mis on lagunenud nendeks väiksemateks aineteks, libisevad seejärel läbi peensoole siseseina, mis on täidetud pisikeste väljaulatuvate osadega, mida nimetatakse villiks. Villid koosnevad ka väiksematest eenditest, mida nimetatakse mikrovillideks.
Villi ja mikrovilli kombinatsioon võib suurendada peensoole pindala. See muudab toitainete imendumise maksimaalseks. Ülejäänud toit, mis peensooles ei imendu, läheb jämesoolde ja surutakse pärasoolde.
Kui teie pärasool on täielikult väljaheitega täidetud, tunnete kõrvetisi ja soovi soolestikku tühjendada.
Peensoole häired ja kuidas seda ennetada
Nagu teistegi organite kehas, võib ka peensoole talitlus teatud seisundite või haiguste tõttu olla häiritud. Mõned terviseprobleemid, mis sageli esinevad peensooles, on järgmised:
- Infektsioon
- Verejooks
- Soolesulgus
- Ärritunud soole sündroom
- Crohni tõbi
- tsöliaakia
- Käärsoolevähi
Nendest seisunditest tingitud peensoole talitlushäirete vältimiseks on soovitatav tarbida palju vett ja kiudaineid sisaldavaid toite. Vältige rasvarikkaid toite, sest need võivad suurendada käärsoolevähi riski.
Kui teil on märke või sümptomeid, mis viitavad peensoole häiretele, nagu kõhulahtisus või püsiv kõhuvalu, järsk kaalulangus või verine väljaheide, pidage nõu arstiga. Arst viib läbi uuringu, et selgitada välja põhjus ja määrata sobiv ravi.