Erinevad neerude eritussüsteemi häired

Üldiselt on inimestel neli eritussüsteemi, mis koosnevad neerudest, maksast, kopsudest ja nahast. Kõik need organid täidavad ainevahetusjääkide ja toksiinide eemaldamist kehast. Mis saab aga siis, kui eritussüsteem on kahjustatud, siis mis seda põhjustab? Siin on täielik ülevaade.

Neerud on üks eritussüsteeme, mille ülesanne on eemaldada organismist uriini kujul jääkaineid. Põhimõtteliselt vajab keha seda protsessi kemikaalide stabiilsena hoidmiseks kehas. Kuid see protsess võib olla häiritud, eriti kui neerudel on teatud haigusseisundid.

Neerude eritussüsteemi häired ja haigused

Inimese eritusorganeid, nagu neerusid, võivad mõjutada mitmesugused tegurid. Siin on mõned haigused ja häired, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni:

  • Neerupuudulikkus

    Üldiselt võib neerupuudulikkuse jagada kaheks etapiks, nimelt ägedaks neerupuudulikkuseks (ARF) ja krooniliseks neerupuudulikkuseks (CKD). Sageli on neerupuudulikkuse sümptomeid varases staadiumis raske tuvastada, mistõttu patsient ei asu koheselt ravile ning see seisund halveneb järk-järgult.

    Mõned sümptomid, millele tähelepanu pöörata, on väsimus, õhupuudus, isutus, nõrkus, uriinierituse vähenemine, südame löögisageduse häired, sagedased lihaskrambid ja kipitustunne, pahkluude turse ning iiveldus ja oksendamine.

  • Neeruinfektsioon

    Neeruinfektsioon või püelonefriit on kuseteede infektsiooni (UTI) tüsistus, mis tekib bakterite ülekandumise tõttu põiest neerudesse. Seda haigust põhjustavad tavaliselt bakterid E. coli leidub inimese väljaheites. Bakterite kandumine pärakust kuseteedesse võib toimuda seksuaalvahekorra ajal või piirkonna puhastamisel pärast roojamist. Üldiselt on naistel suurem risk neeruinfektsioonide tekkeks.

    Lisaks on mitmed muud tegurid, mis suurendavad neerupõletiku tekkeriski, sealhulgas seksuaalselt aktiivsed naised, nõrk immuunsüsteem, pikaajaline kateetrite kasutamine, ummistused kuseteedes ja põie ümbritsevad närvikahjustused.

    Neeruinfektsioonid põhjustavad sümptomeid üsna kiiresti, kui bakterid jõuavad neerudesse. Selle haiguse sümptomiteks on palavik, valu kõhus või seljas, veri või mäda uriinis ja halvalõhnaline uriin.

  • Neerukivid

    Kivide moodustumist neerudes võivad põhjustada mitmed tegurid, sealhulgas ebapiisav vee joomine, teatud ravimite võtmine või haigused, nagu infektsioonid ja podagra. Neerukivide sümptomeid patsient tavaliselt ei tunne, kui neerukivi on endiselt väga väike või ei ole kuseteede blokeerinud. Kui aga kivi on suur ja tekitanud ummistuse, põhjustab see sümptomeid valu näol.

    Neerukivide sümptomiteks, mis võivad ilmneda kivide hõõrumisel kuseteede vastu, on püsiv valu küljes kõhus, alaseljas, kubemes või isegi munandites, iiveldus, oksendamine, uriini värvus muutub punakaks või tumedamaks ning valu urineerimisel.

  • Neerupõletik (nefriit)

    Neerupõletikku või nefriiti põhjustab sageli autoimmuunhaigus või bakteriaalne infektsioon, mis võib mõjutada neerufunktsiooni. See seisund võib tekkida neerupiirkondades, nagu glomerulites, tuubulites või neerude interstitsiaalses koes. Kui neerupõletik on krooniline, ilmnevad järgmised sümptomid: urineerimise sageduse vähenemine, neerufunktsiooni halvenemine, iiveldus ja letargia, isutus ja veri uriinis. Neerupõletikuga patsientidele antav ravi kohandatakse põhjusega.

Kuidas hoolitseda neerude eritussüsteemi eest

Neerude tervena hoidmiseks tehke järgmisi lihtsaid asju, et vältida erinevate neeruhaiguste teket, mis võivad põhjustada neerude eritussüsteemi häireid:

  • Joo palju vett.
  • Reguleerige dieeti. Valige iga päev tarbimiseks sellised toidud nagu puu- ja köögiviljad.
  • Säilitage oma ideaalkaal.
  • Loobuge suitsetamisest ja lõpetage alkohoolsete jookide joomine.
  • Treeni regulaarselt.
  • Vältige käsimüügiravimite, näiteks valuvaigistite, võtmist ilma arstiga nõu pidamata.
  • Piirata soola tarbimist ja kasutamist toidus.
  • Kontrollige veresuhkrut ja keha vererõhku.

Lisaks ülaltoodule on soovitatav ka regulaarselt oma arstiga konsulteerida, et jälgida oma neerude seisundit ja funktsiooni. Neerufunktsiooni testid, mida tavaliselt tehakse, hõlmavad füüsilist läbivaatust ning vere- ja uriinianalüüse, et hinnata neerude seisundit. Regulaarsel tervisekontrollil on võimalik varakult avastada ja kiiremini ravida erinevaid neerude eritussüsteemi häireid.