On palju haigusi, mis võivad põhjustada hingamisprobleeme. Kui hingamine on problemaatiline, on kehal raskusi hapniku hankimisega ja süsinikdioksiidi jääkide eemaldamisega. See häire võib kindlasti häirida erinevate kehaorganite tööd.
Inimese hingamissüsteem koosneb ninast, suust, põskkoopaõõnsustest, kurgust, kõrist (häälekast), hingetorust, bronhidest ja kopsudest. Lisaks on veel veresooned, diafragma, hingamislihased, pleura (kopsude vooder), ribid ja alveoolid ehk väikesed õhukotid.
Kõik hingamissüsteemi osad töötavad koos, et tagada sujuv hingamisprotsess. Selle eesmärk on kanda hapnikku kogu kehas, eemaldada süsihappegaasi ja säilitada organismi happe-aluse (pH) tasakaal.
Mõnikord võib aga hingamissüsteem olla häiritud ja põhjustada hingamisraskusi. See häire võib tekkida mitmesuguste asjade tõttu, nagu kokkupuude sigaretisuitsuga, õhusaaste, allergiat või allergeene põhjustavad ained, mürgised ained, õnnetused, geneetilised tegurid, teatud haigused.
Erinevad haigused, mis põhjustavad hingamishäireid
On palju meditsiinilisi seisundeid või haigusi, mis võivad põhjustada hingamisprobleeme, sealhulgas:
1. Astma
Astmast tingitud hingamishäired tekivad siis, kui põletiku tõttu hingamisteed paisuvad ja ahenevad.Arvatakse, et astma tekkimist põhjustavad geneetilised või pärilikud tegurid ja immuunsüsteemi häired.
Astmahaigetel võivad sümptomid korduda, kui nad puutuvad kokku astma vallandajatega, nagu tolm, loomakõõm, õietolm, sigaretisuits ja külm õhk. Lisaks võivad astma sümptomid ilmneda ka stressi või väsimuse tõttu.
Astmast põhjustatud hingamishäired on veel ravimata. Astma sümptomite kordumist saab aga ära hoida, vältides astma vallandajaid ja kasutades inhaleeritavaid ravimeid.inhalaator), et kontrollida astma sümptomeid.
Mõned astmahaiged võivad kogeda ohtlikku seisundit, mida nimetatakse astmaatiline seisund, mis on seisund, kui õhupuudus või rasked astmahood ei taandu pärast astmaravimite manustamist.
See seisund on meditsiiniline hädaolukord ja see vajab viivitamatut arstiabi. Vastasel juhul võib patsiendil tekkida hingamispuudulikkus, mis võib olla eluohtlik.
2. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
KOK on põletikuline kopsuhaigus, mis tekib järk-järgult ja kipub aja jooksul süvenema. Kui see on raske, võib KOK põhjustada püsivat kopsukahjustust.
Hingamisprobleeme põhjustavad haigused on sageli põhjustatud suitsetamisest või passiivse suitsu sissehingamisest, kuid need võivad olla põhjustatud ka muudest teguritest, nagu kokkupuude õhusaaste, karmide kemikaalide aurude või gaasidega ning tolm.
KOK-i raviks võivad arstid pakkuda mitmeid ravimeetodeid, nagu bronhodilataatorid ja kortikosteroidid, kopsufüsioteraapia ja hapnikuravi. KOK-iga inimestel soovitatakse ka mitte suitsetada ja vältida kokkupuudet kemikaalidega, mis võivad kopse kahjustada.
3. Bronhiit
Bronhiit on haigus, mis põhjustab hingamisteede häireid, mis tekivad kõri ja kopse ühendavate hingamisteede bronhide infektsioonist või põletikust. Bronhiiti võivad põhjustada viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid, samuti kokkupuude ärritavate ainetega, nagu sigaretisuits, tolm ja reostus.
See haigus võib põhjustada köha sümptomeid, millega kaasneb röga, palavik, valu rinnus, õhupuudus ja nõrkus.
Viirusinfektsioonist või ärritusest tingitud bronhiit põhjustab tavaliselt läbipaistva või valkja röga köhimist, samas kui bakteriaalsest infektsioonist tingitud bronhiit võib tekitada kollaka või roheka röga. Mõnikord võib bronhiit põhjustada ka röga köhimist.
Selle haiguse ravi tuleb kohandada põhjustava teguriga. Kui bronhiit on põhjustatud viirusinfektsioonist, taanduvad ilmnevad hingamisprobleemid tavaliselt mõne nädala jooksul iseenesest. Bakteriaalsest infektsioonist tingitud bronhiidi raviks on vaja antibiootikume vastavalt arsti ettekirjutusele.
Arst võib teile anda ka köha pärssivaid ravimeid ja soovitada bronhiidi raviks kopsufüsioteraapiat.
4. Äge respiratoorse distressi sündroom (ARDS)
ARDS on haigus, mis põhjustab ohtlikke hingamishäireid. See haigus ilmneb tavaliselt ootamatult ja seda iseloomustavad kopsuhäired, mis põhjustavad õhupuudust ja hapnikupuudust.
On mitmeid riskitegureid, mis võivad muuta inimese ARDS-i tekkeks suuremaks, sealhulgas:
- vanas eas
- Anamneesis tugev suitsetamine või mürgiste gaaside sissehingamine
- Infektsioonid, nagu sepsis ja kopsupõletik
- Rasked vigastused või vigastused, nagu ulatuslikud põletused ja rasked peavigastused
- Narkootikumide üleannustamine
- Hingamisteede ummistused, näiteks asfiksia ja kopsuemboolia tõttu.
ARDS-iga inimesed peavad haiglas viivitamatult arstiabi saama. Arstid ravivad tavaliselt ARDS-iga patsiente intensiivraviosakonnas hingamise toetamiseks, sealhulgas ventilaatori paigaldamiseks, samuti ravimite manustamiseks ja hoolikaks jälgimiseks, kuni nende seisund paraneb.
5. Anafülaktiline šokk
Anafülaktiline šokk on raske allergiline reaktsioon, mis tekib siis, kui allergikud puutuvad kokku allergiat esile kutsuvate ainetega (allergeenidega), nagu teatud toiduained või ravimid, putukahammustused või tolm.
Anafülaktiline šokk võib põhjustada hingamisteede sümptomeid, nagu köha ja õhupuudus, sügelus, südamepekslemine rinnus, teadvusekaotus, aevastamine ja turse mitmes kehaosas.
Kuigi anafülaktiline šokk on üsna haruldane, on see ohtlik seisund ja nõuab viivitamatut arstiabi haiglas. Vastasel juhul võib see seisund põhjustada surma.
Lisaks mõnele ülalnimetatud haigusele võivad hingamisteede häireid põhjustada ka mitmed muud haigused, nagu kopsuvähk, tuberkuloos, emfüseem ja kopsuturse.
Hingamisteede häirete käsitlemise sammud
Hingamisteede häired on haiguslikud seisundid, mida arst peab viivitamatult kontrollima, sest põhjused võivad olla erinevad ja on oht ohtlikeks tüsistusteks.
Raskete hingamisteede häirete raviks parandab arst esmajärjekorras patsiendi hingamist, sõltuvalt patsiendi seisundist näiteks ravimite, hapniku manustamise või elustamise ja hingamisaparaadi paigaldamisega.
Pärast patsiendi seisundi stabiliseerumist selgitab arst välja hingamishäire põhjuse, tehes füüsilise läbivaatuse ja toetavad uuringud, nagu vereanalüüsid, veregaasianalüüsid, kopsufunktsiooni testid, aga ka röntgeni-, CT-skaneeringud, või kopsude MRI.
Pärast põhjuse väljaselgitamist määrab arst sobiva ravi ja jälgib patsiendi seisundit, et hingamisprobleemid saaksid lahendatud ega tekitaks tüsistusi. Ravi võib olla ravimite, füsioteraapia või kirurgilise ravi vormis.
Seetõttu pöörduge hingamisteede probleemide ilmnemisel viivitamatult haigla arsti poole. Eriti kui sümptomid on rasked, nagu õhupuudus, kahvatu nahk, sinakad huuled ja nahk, nõrkus, valu rinnus, vilistav hingamine, külm higi, minestamine või kooma.