Maksaabstsess on seisund, kui maksa koguneb infektsiooni tõttu mäda. Seda haigust peab ravima arst, sest see võib põhjustada ohtlikke tüsistusi, mis võivad olla eluohtlikud.
Maks on oluline organ, millel on palju funktsioone keha üldise tervise säilitamisel. See organ mängib rolli sapi- ja seedeensüümide tootmisel, toksiinide hävitamisel kehas, valgu tootmisel, kolesterooli ja bilirubiini töötlemisel ning vere hüübimise reguleerimisel.
Kui maks on nakatunud, millest üks on tingitud maksaabstsessist, mõjutab see kindlasti selle organi tööd.
Maksaabstsessi põhjused
Põhjuse põhjal jagatakse maksa abstsess kolme rühma, nimelt:
Püogeenne maksa abstsess
Püogeenne maksaabstsess tekib siis, kui maks on nakatunud bakteritega, mis kutsub esile mäda moodustumise maksas. Mäda on valgetest verelibledest ja surnud rakkudest koosnev vedelik, mis tekib siis, kui keha võitleb infektsiooniga. Sellest bakteriaalsest infektsioonist tingitud maksaabstsessi võivad põhjustada teatud seisundid või haigused, näiteks:
- Pimesoole rebend, mao leke või divertikuliit.
- Infektsioonid, nt sapipõie infektsioon ja vereinfektsioon või sepsis.
- Vähk, nagu kõhunäärmevähk, maksavähk ja käärsoolevähk.
- Õnnetusjuhtumi põhjustatud maksavigastus, näiteks noahaav või löök.
- Sapiteede endoskoopiliste protseduuride ajalugu.
Amööbne maksa abstsess
Amööbse maksa abstsess on haruldane. Amööbse maksa abstsess on põhjustatud amööbse parasiidi tüüpi nakatumisest E. histolytica. See parasiit elab pinnases või vees, eriti troopilises või subtroopilises kliimas, mis on tihedalt asustatud ja halva kanalisatsiooniga.
Amööbne infektsioon tekib siis, kui amööb siseneb kehasse suu või nina kaudu, kuna pärast roojamist või määrdunud keskkonnas tegutsemist ei ole käsi põhjalikult pesta. Enne maksa abstsessi tekitamist põhjustab amööb tavaliselt düsenteeriat koos verise kõhulahtisuse või lima sümptomitega.
Maksa seente abstsess
Maksaabstsessi võib peale bakterite ja parasiitide põhjustada ka seeninfektsioon. Seente põhjustatud maksaabstsessi juhtumeid esineb aga üsna harva. Seene tüüp, mis sageli põhjustab maksa abstsessi, on Candida seen.
Seente põhjustatud maksaabstsess on suurem nõrga immuunsüsteemiga inimestel, näiteks inimestel, kes saavad keemiaravi, kellele on tehtud elundisiirdamise operatsioon või kellel on HIV-nakkus.
Teatud juhtudel võivad maksa abstsessi põhjustada ka parasiitsed ussid Echinococcus granulosus. Sellest ussinfektsioonist tingitud maksaabstsessi võib põhjustada alaküpsetatud veise-, sea-, koera- või kitseliha tarbimine.
Maksaabstsessi sümptomid ja riskifaktorid
Järgmised on mõned sümptomid, mis võivad ilmneda maksa abstsessi tõttu:
- Valu paremas ülakõhus
- Palavik.
- Värisemine.
- Sage öine higistamine.
- Seedehäired, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
- Tume uriin.
- Väljaheide on valge või hall.
- Drastiline kaalulangus.
- Köha ja parema õla valu.
- Kollatõbi.
Maksaabstsess võib üldiselt mõjutada kõiki. Inimesel on aga suurem risk maksaabstsessi tekkeks, kui tal on järgmised riskitegurid:
- Rohkem kui 70 aastat vana.
- Elamine räpases keskkonnas.
- Liiga sageli või tarbige liiga palju likööri.
- Alatoitumus või alatoitumus.
- Teatud ravimite, näiteks kortikosteroidide, keemiaravi ja PPI-de kasutamine.
- Haigused, mis põhjustavad immuunsüsteemi nõrgenemist, nagu diabeet, vähk või HIV/AIDS.
Kui koos ülaltoodud riskiteguritega ilmnevad maksaabstsessi sümptomid, on soovitatav koheselt arstiga nõu pidada. Maksa abstsessi diagnoosimiseks viib arst läbi füüsilise läbivaatuse koos muude abivahenditega, nagu vereanalüüsid, ERCP, samuti ultraheli, röntgenikiirgus ja maksa CT-skaneerimine või MRI.
Maksaabstsessi ravi
Maksaabstsessiga patsiendid vajavad tavaliselt haiglaravi. Haiglaravi ajal võivad arstid pakkuda ravi antibiootikumide kujul IV kaudu, kui maksa abstsess on põhjustatud bakteritest. Kui maksa abstsess on põhjustatud seeninfektsioonist, võib arst välja kirjutada seenevastaseid ravimeid.
Kui maksaabstsess on raske ja suur või ei parane raviga, võib arst proovida maksa abstsessi raviks mitmeid meetmeid, näiteks:
Drenaaž
Kui patsiendi seisund ei parane 5-7 päeva jooksul pärast antibiootikumide manustamist, toimub maksa mädavedeliku äravool või imemine. Drenaaž klassifitseeritakse minimaalselt invasiivseks kirurgiaks.
See protseduur viiakse läbi nõela ja kateetri sisestamisega maksa kõhupiirkonna naha kaudu CT-skanni või ultraheli juhtimisel. Pärast kateetri ja nõela paigaldamist tühjendab arst mäda mädaniku poolt kahjustatud maksast.
Selle protseduuri käigus võib arst teha ka biopsia, mis on maksakoe proov, mida uuritakse laboris mikroskoobiga. Seda biopsiat võib teha, kui arst kahtlustab, et maksaabstsess on põhjustatud maksavähist.
Operatsioon
Kirurgiline protseduur viiakse läbi siis, kui maksaabstsessi seisund on juba raske. Pärast operatsiooni peab patsient saama ka antibiootikumiravi, et likvideerida maksaabstsessi põhjustavad bakterid.
Kui seda kohe ei ravita, võib maksa abstsess põhjustada tüsistusi sepsise ja mädakoti rebenemise näol. Kui maksa mädatäis kotike lõhkeb, võivad mikroobid levida teistesse kehaosadesse ja põhjustada peritoniiti ja südant katva limaskesta põletikku (perikardiit).
Maksa abstsessi tüsistused on hädaolukord, mida tuleb koheselt ravida sobiva raviga, et mitte põhjustada surma. Seetõttu peate viivitamatult pöörduma arsti poole, kui teil tekivad sümptomid, mille puhul kahtlustatakse maksa abstsessi.