Ptoos on termin, mis kirjeldab rippuvaid silmalaugusid, mistõttu silmad näevad unised välja. Kuigi see ei tee haiget, võib ptoos olla märk tõsisest haigusest, mis võib viia pimedaks jäämiseni. Selle teadvustamiseks tunnetage seda silmalaugude ebanormaalsust sügavamalt.
Ptoos võib esineda ühel või mõlemal silmalaugul. Rasketel juhtudel võivad rippuvad silmalaud katta suurema osa või kogu pupillist, mille tagajärjeks on piiratud või täielik nägemine.
Ptoos areneb üldiselt järk-järgult sünnist saati, kuigi mõned tekivad äkki. Tavaliselt põhjustab ootamatult ilmnev ptoos tõsiseid seisundeid, mis on seotud aju-, närvi- ja silmakoopahäiretega.
Ptoosi sümptomid
Ptoosi peamine sümptom on üks või mõlemad ülemised silmalaugud, mis tunduvad lahti ja häirivad nägemist. Ptoosi kontrollimiseks toimige järgmiselt.
- Vaata otse peegli ette.
- Pöörake tähelepanu silma pupillile.
- Veenduge, et silmalaud ei kataks ühtegi silma pupilli osa.
Kui märkate, et teie pupillid on osaliselt suletud, võib teil olla ptoos.
Muud sümptomid, mida ptoosiga inimesed võivad kogeda, on järgmised:
- Täiusliku nägemise saavutamiseks peate pea tahapoole kallutama ja lõua tõstma
- Silmalaugude kõrgemale tõstmiseks on vaja kulme tõsta
- Kaebused kaelas ja peas, nt kaelavalu või peavalud selle liigutuse liiga sagedase tegemise tõttu
Lisaks ülaltoodud sümptomitele võib teil esineda ka muid haigusseisundiga seotud sümptomeid. Näiteks kui ptoos on põhjustatud myasthenia gravis, võite kogeda kahelinägemist, nõrkust kätes või jalgades ning kõne-, neelamis- või hingamisraskusi.
Ptoosi erinevad põhjused
Põhimõtteliselt tekib ptoos siis, kui silmalau tõstmise eest vastutav lihas (tõstelihas) nõrgeneb või venib. See seisund võib tekkida erinevate tegurite tõttu. Üks neist on sünnist saati häiritud tõstelihaste areng. Seda seisundit nimetatakse kaasasündinud (kaasasündinud) ptoosiks.
Lisaks võib silmalaugude lihaste nõrgenemise põhjuseks olla ka vanus ja mitmed haigusseisundid, näiteks:
- Myasthenia gravis, mis on häire, mis põhjustab lihasnõrkust järk-järgult ja täielikult
- Lihasdüstroofia, mis on lihasehäire, mis võib nõrgendada silmalihaste liikumist
- Aju kõrvalekalded, sealhulgas insult, ajukasvajad ja aju aneurüsmid
- Horneri sündroom, mis on põhjustatud ajust silma suunduvate närviteede kahjustusest mõne muu meditsiinilise häire tõttu
- Silmalaugu või silmakoopa infektsioon või kasvaja
Vähe sellest, täiskasvanueas ilmnev ptoos võib tekkida ka siis, kui levator palpebra lihaseid kontrollivad närvid on häiritud. Selle põhjuseks on tavaliselt silmavigastus, silmaoperatsiooni kõrvalmõju või silmaümbruse botoxi süstimise kõrvalmõju.
Ptoosi uurimine ja ravi
Nagu juba selgitatud, võivad ptoosi põhjustada mitmesugused asjad. Seda seisundit saab ravida kas loomulikult või meditsiinilise ravi abil, olenevalt põhjusest. Ptoosiravi eesmärk on parandada nii nägemist kui ka välimust.
Kuna ptoosi ravi tuleb kohandada tekkepõhjuse järgi, küsib silmaarst esmalt patsiendi kaebusi ja haiguslugu ning teeb silmauuringu ja mitmeid muid uuringuid, et selgitada välja ptoosi põhjus.
Kui selgub, et ptoosi põhjustas haigus väljaspool silma, võib silmaarst suunata patsiendi teise eriarsti juurde, et saaks esmalt ravida ptoosi põhjustavat haigust.
Kaasasündinud ptoosi korral võib osutuda vajalikuks operatsioon läbi viia võimalikult varakult, et vältida tõsisemaid haigusi, nagu näiteks ristatud silmad või laisksilm, mis võivad lapsepõlves nägemise halvenemist põhjustada.
Samal ajal ravitakse täiskasvanute ptoosi tavaliselt silmalaugude operatsiooniga, et eemaldada liigne nahk ja tugevdada silmalaugude lihaseid. Lisaks operatsioonile võib patsientidele anda ka spetsiaalseid prille, mis tõstavad silmalaugusid, et nad näeksid paremini.
Ptoos iseenesest ei pruugi olla ohtlik. See seisund võib aga olla märk mõnest teisest haigusest, millega tuleb viivitamatult tegeleda. Seega, kui teil tekib ptoos, pöörduge õige ravi saamiseks kohe arsti poole.