Neuroloog ehk neuroloog on spetsialist, kes diagnoosib ja ravib aju ja närvisüsteemiga seotud probleeme. Neuroloogiks saamiseks tuleb esmalt läbida üldarstiharidus ja seejärel jätkata haridusteed neuroloogi erialal.
Neuroloogia on meditsiini haru, mis uurib närvisüsteemi. Närvisüsteem vastutab keha koordineerivate funktsioonide reguleerimise, kehaorganite töö reguleerimise, füüsiliste stiimulite (valu, puudutus ja temperatuur) vastuvõtmise ja töötlemise, keha liigutamise ning kognitiivsete protsesside, näiteks mõtlemise ja mäletamise eest.
Neuroloogide poolt ravitavad haigused
Neuroloogid ravivad aju ja närvidega, sealhulgas seljaaju ja perifeersete närvidega seotud haigusi, näiteks:
- Peavalud ja migreen.
- Krambid ja epilepsia.
- Värinad või keha värisemine.
- Peavigastus.
- Pigistatud närv.
- lööki.
- Ajukasvaja.
- Dementsus, nagu Alzheimeri tõve puhul.
- Parkinsoni tõbi.
- Autoimmuunhäired, mis ründavad närve, nt amüotroofiline lateraalskleroos(Lou Gehrigi tõbi) ja hulgiskleroos.
- Ajuinfektsioonid, nagu entsefaliit, meningiit ja ajuabstsessid.
- Seljaaju infektsioon.
- Belli halvatus.
- Perifeerne neuropaatia.
- Neuromuskulaarsed häired, nt myasthenia gravis.
Tegevused, mis Dtee neuroloog
Neuroloog võib närve ja aju kahjustavate haiguste diagnoosimiseks läbi viia mitmeid arstliku läbivaatuse protseduure, sealhulgas:
- Tõlgendage aju ja närvide radioloogiliste uuringute, nagu CT-skaneeringud, MRI-d ja PET-uuringud, tulemusi.
- EEG (elektroentsefalogramm) või aju elektrilainete test. See test tehakse, kinnitades peanahale elektroodide juhtmed, seejärel ühendades selle masinaga, mis registreerib aju elektrilist aktiivsust.
- EMG (elektromüogramm) närvisüsteemi ja lihaste funktsiooni hindamiseks. See protseduur viiakse läbi nõelelektroodi sisestamisega lihasesse.
- Laboratoorsete analüüside, nt vereanalüüside, uriinianalüüside ja tserebrospinaalvedeliku analüüsi tulemuste tõlgendamine närvisüsteemi mõjutavate haiguste tuvastamiseks.
- Närvide ja lihaste biopsia, et otsida närvide kõrvalekallete märke.
- Lumbaalpunktsioon, mis on protseduur tserebrospinaalvedeliku eemaldamiseks selgroost.
Mida valmistada enne neuroloogiga kohtumist
Kirjutage üles senised kaebused, tavaliselt kasutatavad ravimid, põetud haigused või allergiad ning haiguse ajalugu perekonnas.
Esimesel konsultatsioonil teeb neuroloog füüsilise ja neuroloogilise läbivaatuse ning jälgib patsiendi kaebuste ajalugu. Lisaks soovitab neuroloog patsiendi haiguse diagnoosimiseks täiendavaid uuringuid.
Kui patsient ei suuda täielikult küsimustele vastata või vajab uuringu ajal abi, on soovitatav temaga kaasa tulla pereliige või lähedane.
Pärast diagnoosi kindlaksmääramist määrab neuroloog sobiva ravi, määrab ravietapid, hindab ravi tulemusi ning annab nõu ja edasist taastusravi patsiendi seisundi parandamiseks.