Hambaarsti roll ja tegevus

Hambaarst on arst, kellel on suutervise valdkonnas eriteadmised. Hambaarsti ülesanne on diagnoosida, ravida ja ennetada hamba- ja suuprobleeme. Mõningaid protseduure saavad teha aga ainult eriharidusega hambaarstid.

Siiani võite teada terminit üldhambaarst kui elukutset, mis suudab lahendada kõik hamba- ja suuprobleemid. Tõsisemad hamba-, igeme- ja suuprobleemid nõuavad aga erialast hambaarsti ravi vastavalt uuritud teadusvaldkonnale.

Hambaarsti erialad ja protseduurid

Sarnaselt üldmeditsiiniga on ka hambaravi harul erialasid, sealhulgas:

  • Suukirurg (SpBM)

    Suukirurgia spetsialist tegeleb hambaimplantaatide raviga, suuõõne kõrvalekalletega nagu külili või mattunud tarkusehambad, huule- ja suulaelõhede häired, kasvajad ja tsüstid suuõõnes või lõualuus, hambatsüstid, lõualuu parandamine, esteetilised protseduurid (ilu). Mõned nendest hamba- ja suuprobleemidest nõuavad operatsiooni, nii väiksemat (kohaliku tuimestusega) kui ka suuremat (üldnarkoosi all).

  • Ortodontiaspetsialist (SPORT)

    Ortodontidel on ekspertteadmised vääraliigese diagnoosimise, ennetamise ja ravi alal. Hammaste kokkutõmbumise tõttu võib tekkida hambumus või valesti paigutatud hambad, hammaste arv on tavalisest suurem või on hambaid, mis kukuvad välja. Ortodontilised spetsialistid vastutavad hammaste sirgendamise eest breketite ja korrigeerivate fiksaatorite abil. Lisaks välimuse toetamisele on hammaste ühtlustamise eesmärk parandada hammaste funktsiooni, et need saaksid paremini närida ja rääkida.

  • Periodont (SpPerio)

    Parodontoloogid omavad teadmisi igemekoe ja hammaste tugistruktuuride (nii loomulike kui kunsthammaste) haiguste diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Parodontoloog vastutab raskete tüsistustega gingiviidi (igemepõletik) ja periodontiidi (igemete ja lõualuu haigus) ravi eest.

  • Hammaste konserveerimise spetsialist (SpKG)

    Säilitushambaarsti või endodontiaspetsialisti teadmised on hambaravi, et hammaste funktsioon ja esteetika saaksid normaliseeruda. SpKG tegevused hõlmavad hambaaukude ennetamist, hammaste täitmist vastavalt vajadustele (aukude valmistamine). spoonid, kroon, pulk, onlay, inkrusteering), hambaaukude ravi, juureravi ja kirurgia, hambakivi, hammaste valgendamine (valgendi) ja endodontiline kirurgia.

  • Prothodontiaspetsialist (SpPros)

    Protodontid on spetsialiseerunud hammaste parandamisele ja puuduvate hammaste asendamisele proteeside abil (proteesid), kroon (kroon) või keraamikat. Protodontid võivad hambaid asendada ka hambaimplantaatidega.

  • Laste hambaravi spetsialist (SpKGA)

    SpKGA ehk pedodondi valdkond tegeleb laste hammaste, igemete ja suuhaiguste ravi ja raviga alates 1. eluaastast kuni teismeeani. SpKGA hambaarstidel on erioskused laste hammaste ja suud ümbritsevate haigusjuhtude ja haiguste käsitlemisel.

  • Suuravi spetsialist (SpPM)

    SpPM-i valdkonnaks on suuhaigused, nagu hamba- ja suuinfektsioonid, sealhulgas kandidoos, hamba- ja suuõõne bakteriaalsed infektsioonid, suu samblik planus, süljenäärme häired, keelevähk ja suuvähk. Tegevuseks on ravimite manustamine ilma kirurgilise sekkumiseta.

  • Hambaradioloogia spetsialist (SpRKG)

    SpRKG-l on teadmised igat tüüpi hamba- ja suukujutiste tõlgendamisel, nagu hambaröntgeni- ja CT-skaneeringud, MRI või muud radioloogilised uuringud, mis toetavad suu ja ülalõualuu diagnoosimist.

Hambaarstide poolt ravitavad haigused

Hambaarstid omavad vastavalt oma erialale süvendatud teadmisi hamba- ja suuhaiguste ennetamisest, diagnoosimisest ja ravist. Hambaarstide poolt ravitavad haigused on järgmised:

  • Halb hingeõhk.
  • Õõnsus.
  • Igemehaigus.
  • Pikaajaline soor.
  • Tundlikud hambad.
  • Suuõõne vähk.
  • kandidoos.
  • Suusamblik.
  • Süljenäärmete häired.
  • tartlane.
  • Katkised hambad.
  • Hammaste löök.
  • Hambad on ebaühtlased/joondunud/haruldased.

Millal peaksite pöörduma hambaarsti poole?

Sageli saab hammaste, igemete ja suu kaebustega hakkama üksi, nii et enamik inimesi ei tunne vajadust hambaarsti juurde minna. Kuigi suu ja hammaste tervise säilitamiseks on parem külastada hambaarsti iga kuue kuu tagant. Lisaks saab kõrvalekallete korral seda kiiremini avastada, et saaks kohe ravi alustada.

Külastage hambaarsti, eriti kui teil on järgmised probleemid:

  • lahtised hambad.
  • Õõnsus.
  • Pragunenud hambad.
  • Hambavalu.
  • Paistes või punased igemed.
  • Lõualuu valu.
  • Kõhuhaavad ei kao ei igemetel ega keelel.
  • Hammaste peal on palju hambakattu/hambakivi.
  • Piinav valu, kui tarkusehambad kasvavad.

Mida valmistada enne hambaarstiga kohtumist

Hambaarsti külastamine on sageli hirmutav, eriti väikelastele. Kuid tegelikult ei pea te muretsema. Sest isegi kui peate midagi ette võtma, näiteks hamba välja tõmbama, teeb hambaarst kohalikku tuimestust, et see haiget ei teeks.

Läbivaatuse ajal teeb arst tavaliselt järgmist:

  • Kaebuste küsimine.
  • Küsige toitumisharjumuste või selliste harjumuste kohta nagu suitsetamine ja alkoholi joomine.
  • Küsige oma harjumuste kohta hamba- ja suuhügieeni säilitamisel.
  • Kontrollige hammaste, igemete ja suu üldist tervist.
  • Võtta meetmeid vastavalt kaebustele.
  • Pakkuda ravimeid vastavalt patsiendi diagnoosile ja vajadustele, mis on seotud hammaste, igemete ja suu probleemidega.

Kui esineb haigusseisundeid, mida üldhambaarst ei suuda ravida, võidakse anda saatekiri, et teie hamba- ja suuprobleemid saaksid ravida eriarsti hambaarst. Kui aga enne hambaarsti visiiti oli teil konkreetne eesmärk, näiteks soov teha proteese, spoonid, või breketite paigaldamisel, võite lihtsalt minna otse hambaarsti eriarsti juurde vastavalt nõutavale valdkonnale.