Mikrotsefaalia või mikrotsefaalia (mikrotsefaalia) on haruldane seisund, mille puhul beebi pea on tavalisest beebi peast väiksem. Mikrotsefaaliat iseloomustab ka vähenenud aju suurus ja see ei ole täielikult välja arenenud. See seisund võis eksisteerida alates lapse sündimisest, kuid see võib ilmneda ka hiljem tavalistel imikutel nende esimestel kasvuaastatel.
Mikrotsefaalia sümptomid
Mikrotsefaalia peamine kliiniline tunnus on lapse pea suurus, mis on tavalisest palju väiksem. Pea suurust saab määrata, mõõtes lapse pea ümbermõõtu või pea ülaosa. Selle seisundiga võivad kaasneda sellised sümptomid nagu:
- Imikud nutavad palju
- Krambid
- Nägemishäire
- Kõnehäire
- Vaimsed häired
- Liikumis- ja tasakaaluhäired
- Kuulmislangus
- Madal kehapikkus
- Beebi hiline areng, et õppida seisma, istuma või kõndima
- Raskused toidu neelamisel
- Hüperaktiivsus, mis on seisund, mille puhul lapsel on raskusi ühele objektile keskendumisega ja tal on raske paigal istuda.
Mikrotsefaalia põhjused
Mikrotsefaalia või mikrotsefaalia (mikrotsefaalia) tekib aju ebanormaalse arengu tõttu. Aju arenguhäired võivad tekkida siis, kui laps on veel emakas või pärast sündi.
Mikrotsefaalial on mitmeid põhjuseid, sealhulgas:
- Ajukahjustus, näiteks ajutrauma või hüpoksia-isheemia (ajukahjustus hapnikuvarustuse puudumise tõttu), mis tekib enne sünnitust või selle ajal
- Rasedate naiste infektsioonid, nt toksoplasmoos või alaküpsetatud liha söömisest põhjustatud parasiitnakkused, infektsioon Campylobacter pylori, tsütomegaloviirus, herpes, punetised, süüfilis, HIV, Zika viirus
- Geneetilised häired, nagu Downi sündroom ja Edwardi sündroom
- Loote tõsine alatoitumus
- Kokkupuude kahjulike ainetega, nagu metallid (arseen või elavhõbe), alkohol, sigaretid, kiirgus või ravimid
- Ravimata fenüketonuuria. Selle seisundi tõttu ei suuda keha lagundada fenüülalaniini, mis on teatud tüüpi valke moodustav aminohape.
Mikrotsefaalia diagnoosimine
Arstid võivad kahtlustada, et lapsel on mikrotsefaalia, kui ilmnevad nähud ja sümptomid, mida kinnitab lapse sündimise füüsiline läbivaatus. Mikrotsefaalia diagnoos tuleks siiski teha raseduse ajal, et seda saaks varakult tuvastada ja ravida.
Raseduse ajal saab mikrotsefaalia tuvastada ultraheliuuringuga. See protseduur loob kujutise või pildi loote kehakujust emakas. Ultraheliuuringu mikrotsefaalia tuvastamiseks võib teha raseduse 2. trimestri lõpus või 3. trimestri alguses.
Vahepeal tehakse pärast lapse sündi mikrotsefaalia diagnoos füüsilise läbivaatuse kaudu, mõõtes lapse pea ümbermõõtu. Seejärel võrreldakse lapse pea suurust tavalise beebi peaümbermõõdu diagrammiga.
Peaümbermõõt tehakse vähem kui 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui arst kahtlustab lapsel mikrotsefaaliat, viiakse selle seisundi kinnitamiseks läbi järelkontroll. Nende hulgas läbi:
- MRI
- CT skaneerimine
- vereanalüüsi
- uriinianalüüs
- Röntgeni foto.
Mikrotsefaalia ravi ja ennetamine
Mikrotsefaalia ravimiseks, mis võimaldaks patsiendi pea suuruse normaliseeruda, ei ole leitud ravi. Ravietapid on suunatud ainult füüsilise ja käitumusliku arengu soodustamisele, samuti mikrotsefaaliaga imikute krambihoogudest ülesaamisele.
Mõned mikrotsefaaliaga imikute ravivormid on järgmised:
- Rääkimisteraapia
- Füsioteraapia
- Ravimite andmine krampide ja hüperaktiivsuse sümptomite kontrolli all hoidmiseks ning närvi- ja lihasfunktsiooni parandamiseks.
Mõned ennetusmeetmed, mida rasedad naised saavad võtta, et lootel ei tekiks mikrotsefaalia, on järgmised:
- Hoidke oma käed alati puhtad
- Tervisliku toidu ja vitamiinide söömine raseduse ajal
- Kui elate piirkonnas, kus on palju sääski, kasutage sääsetõrjekreemi
- Hoidke kemikaalidest eemale
- Ärge tarbige alkohoolseid jooke ja ärge kasutage narkootikume.