Emfüseem on krooniline või pikaajaline haigus, mis on põhjustatud alveoolide ehk kopsude pisikeste õhukottide kahjustusest.See seisund võib põhjustada õhupuudust või hingamisraskusi.
Alveoolid toimivad hingamise ajal hapniku ja süsinikdioksiidi vahetuse kohana. Emfüseemi põdevatel patsientidel on alveoolid kahjustatud ja purunenud, moodustades suure õhutasku.
Nende õhutaskute moodustumine põhjustab kopsude pindala vähenemist ja vereringesse jõudva hapniku taseme langust.
Lisaks segab alveoolide hävitamine ka süsinikdioksiidiga täidetud õhu kopsudest väljutamise protsessi. Selle tulemusena võivad kopsud aeglaselt laieneda, kuna õhk jääb kinni ja koguneb õhukottidesse.
Emfüseem on kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) üks levinumaid tüüpe. Seda tüüpi haigus muutub aja jooksul raskemaks. Emfüseemi ravi võib aeglustada haiguse progresseerumist, kuid ei suuda taastada kahjustatud alveoole.
Emfüseemi põhjused
Emfüseemi peamine põhjus on pikaajaline kokkupuude ainetega, mis võivad kopse ärritada, näiteks:
- Sigaretisuits
- Õhusaaste
- Keskkonnast pärinevad kemikaalide aurud või tolm
Kuigi emfüseem on haruldane, võib selle põhjuseks olla ka geneetiline häire, nimelt alfa-1 antitrüpsiini puudulikkus. See seisund tekib alfa-1 antitrüpsiini valgu puudulikkuse tõttu, mis on valk, mis kaitseb kopsude elastset kudet.
Emfüseemi riskifaktorid
Emfüseem võib juhtuda igaühega. Kuid järgmised tingimused võivad suurendada inimese emfüseemi tekkeriski:
- Kas teil on suitsetamisharjumus või olete sageli kokku puutunud passiivse suitsetamisega
- Elamine või töötamine keskkonnas, mis puutub kergesti kokku õhusaastega, näiteks tehases või tööstuskeskkonnas
- 40 aastat ja rohkem
- Teie perekonnas on esinenud alfa-1 antitrüpsiini puudulikkust või obstruktiivset kopsuhaigust (KOK).
Emfüseemi sümptomid
Algstaadiumis ei põhjusta emfüseem tavaliselt erilisi sümptomeid. Emfüseem areneb aga aeglaselt ja võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid, kuna kahjustus muutub raskemaks.
Järgmised on mõned levinumad sümptomid, mida emfüseemiga inimesed kogevad:
- Õhupuudus, eriti treeningu ajal
- Püsiv köha ja röga
- Vilistav hingamine
- Pingutustunne või valu rinnus
Kui emfüseem süveneb, võivad tekkida järgmised sümptomid:
- Söögiisu vähenemine, mis viib kehakaalu languseni
- Korduvad kopsuinfektsioonid
- Väsib kergesti
- Peavalu hommikul
- Südame pekslemine
- Huuled ja küüned muutuvad siniseks
- Jalgade turse
- Raskused seksimisel
- Unehäired
- Depressioon
Millal arsti juurde minna
Pidage nõu oma arstiga, kui teil tekib pika aja jooksul põhjuseta õhupuudus, eriti kui see häirib igapäevast tegevust või kui teil on oht emfüseemi tekkeks. Varajane uurimine võib vältida tõsisemaid haigusi.
Pöörduge viivitamatult arsti poole või erakorralise meditsiini osakonda, kui teil tekivad sümptomid, mis viitavad emfüseemi süvenemisele, näiteks huulte ja küünte siniseks muutumine hingamishäirete ja teadvuse vähenemise (unisus või segasus) tõttu.
Emfüseemi diagnoos
Emfüseemi diagnoosimiseks esitab arst küsimusi patsiendi kogetud sümptomite ja kaebuste, patsiendi ja tema perekonna haigusloo ning patsiendi harjumuste, eriti suitsetamisharjumuste ja keskkonnatingimuste kohta kodus või tööl.
Järgmisena viib arst läbi füüsilise läbivaatuse, eriti kopsude seisundi. Diagnoosi kinnitamiseks teeb arst ka mitmeid täiendavaid uuringuid, näiteks:
- Rindkere röntgenuuring, et tuvastada muutusi kopsudes, mis viitavad emfüseemi seisundile
- CT-skaneerimine, kopsude muutuste täpsemaks tuvastamiseks
- Kopsufunktsiooni testid või spiromeetria, et mõõta kopsude hingamisvõimet
Teatud juhtudel võib arst teha ka mõne järgmistest uuringutest:
- Veregaasi analüüsi test hapniku ja süsinikdioksiidi sisalduse kontrollimiseks vereringes
- Elektrokardiogramm, kui õhupuudust kahtlustatakse ka südameprobleemist või kui emfüseem on tõsine ja kahtlustatakse südamefunktsiooni halvenemist
Emfüseemi ravi
Emfüseemi ei saa täielikult ravida. Mõned ravimeetodid võivad siiski leevendada sümptomeid, aeglustada haiguse progresseerumist ja parandada patsiendi normaalset toimimist. Mõned neist ravimeetoditest on järgmised:
Elustiili muutused
Üldiselt soovitavad arstid patsientidel emfüseemi esmaseks raviks elustiili muuta. Kõnealused elustiili muutused võivad esineda järgmisel kujul:
- Lõpetage suitsetamine, kui patsient on aktiivne suitsetaja
- Vältige sigaretisuitsu või muud õhusaastet, mis võib kopse ärritada
- Sööge tasakaalustatud toitumist
- Treenige regulaarselt, mis on kohandatud patsiendi tervislikule seisundile
Ravimite manustamine
Manustatavat ravimit kohandatakse vastavalt haigusseisundi tõsidusele. Järgmised on mõned ravimid, mida arstid tavaliselt emfüseemi raviks kasutavad:
- Bronhodilataatorid (hingamisravimid), nagu tiotroopium inhaleeritavas vormis, et leevendada õhupuuduse sümptomeid
- Kortikosteroidid põletiku vähendamiseks ja sümptomite leevendamiseks
- Antibiootikumid emfüseemiga patsientidele, kellel on bakteriaalsed infektsioonid
Teraapia
Arst võib sümptomite leevendamiseks ja patsiendi normaalse toimimise parandamiseks soovitada järgmist tüüpi ravi:
- Kopsu taastusravi või rindkere füsioteraapia
- Toitumisalane konsultatsioon
- Hapnikravi emfüseemiga patsientidele, kellel esineb hapnikupuudus kopsudes (hüpokseemia)
Operatsioon
Tehtava operatsiooni tüüp kohandatakse vastavalt patsiendi seisundi tõsidusele. Raske emfüseemiga inimestel võib kahjustatud kopsukoe eemaldamiseks teha kopsu kirurgilise eemaldamise, et kahjustamata kude saaks tõhusamalt töötada.
Lisaks nendele operatsioonidele võib kopsusiirdamist teha ka raske kopsukahjustusega patsientidele. See meede pole aga Indoneesias veel saadaval.
Emfüseemi tüsistused
Emfüseem, mida ei ravita korralikult, võib põhjustada mitmeid tüsistusi, nimelt:
- Pneumotooraks
- Kopsupõletik
- Pulmonaalne hüpertensioon
- Südame töö häired
Lisaks, kuna tegemist on kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tüübiga, võib emfüseem suurendada ka riski haigestuda COVID-19-sse koos raskemate sümptomitega ja lõppeda surmaga.
Emfüseemi ennetamine
Parim samm emfüseemi ennetamiseks on suitsetamisest loobumine või passiivse suitsetamise vältimine. Lisaks tuleks nii palju kui võimalik vältida muid aure, näiteks sõidukite suitsu.
Kandke maski, et vähendada kokkupuudet õhus leiduvate ainetega, mis võivad kopse ärritada, eriti kui töötate või elate keskkonnas, kus on nende ainetega pikaajalise kokkupuute oht.