ODGJ või psüühikahäiretega inimesed saavad sageli ühiskonna poolt diskrimineerimise osaliseks, kuna neid peetakse hälbivateks. Õige käsitsemise korral ei häiri ega ohusta ODGJ teisi inimesi, nagu tavaliselt arvatakse.
ODGJ kogevad vaimseid häireid, mis põhjustavad muutusi nende mõtteviisis, tunnetes, emotsioonides ja igapäevases käitumises. ODGJ kogetud sümptomid võivad samuti raskendada nende suhtlemist teiste inimestega.
Siiski on ka ODGJ-sid, kes saavad elada tavapärast elu tavapäraste ravimite või raviga. Kahjuks on endiselt palju ODGJ-sid, kes pole ravi saanud, mistõttu nende haigus süveneb.
Vaimsete haiguste kohta teabe ja arusaamise puudumine muudab paljud inimesed sageli ODGJ-d halvemaks. Vähesed ODGJ-d Indoneesias on endiselt köidikutes või lukus, sest neid peetakse ohtlikuks nii endale kui teistele.
Tegelikult see aga nii ei ole. Õige ravi läbimisel võib ODGJ-l olla hea elukvaliteet.
Mõned häired, mida ODGJ sageli kogeb
ODGJ võib kogeda mitut tüüpi vaimseid häireid või haigusi, sealhulgas:
1. Ärevushäired
Igaüks on kogenud ärevust ja muret teatud põhjustel, näiteks kui seisab silmitsi eksami või teatud probleemiga. Tavaliselt kaob see ärevus pärast käivitava teguri ületamist. Ärevushäiretega ODGJ puhul see aga nii ei ole.
Inimesed, kellel on ärevushäired, tunnevad end üldiselt jätkuvalt ärevana ja rahutuna ning neil on raske neid tundeid kontrollida. Need tunded võivad ilmneda tühiste asjadena või isegi mitte käivitada.
Ärevushäirete ilmnemisel võib ODGJ-l esineda ka muid sümptomeid, nagu tugev higistamine, südamepekslemine rinnus, pearinglus, keskendumisraskused ja tunne, et oht on tulekul või ähvardab.
Ärevushäirete tüübid, mida ODGJ võib kogeda, on generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire, paanikahood ja foobiad.
2. Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD)
Selle häirega ODGJ-l on raskusi või isegi mitte näha asju, mis on määrdunud ja segased. Samuti on neil sageli tundeid või mõtteid, mida on teatud asjade kohta raske tagasi hoida.
Näiteks OCD-ga ODGJ kardab haigestuda, nii et nad pesevad käsi ja koristavad oma maja mitu korda.
Lisaks saavad nad varguse kartuses ka uuesti kontrollida, kas majauksed ja aknad on kuni korduvalt reisisoovini tugevalt lukus olnud.
Selle häirega ODGJ võib kogeda sümptomeid, mis on piisavalt tõsised, et raskendada tegevusi või teiste inimestega suhtlemist.
3. Postita-t raumatic s pinge d jrjekord (PTSD)
PTSD ehk posttraumaatiline stressihäire on vaimne häire, mida võib kogeda pärast seda, kui inimene kogeb või on tunnistajaks ebameeldivale sündmusele, nagu õnnetus, loodusõnnetus, vägivald või seksuaalne ahistamine.
PTSD-ga ODGJ mäletab sageli sündmusi, mis teda traumeerisid. Selle seisundi all kannatajad tunnevad sageli ka teatud sümptomeid, nagu unehäired, rahutus, hirmu- ja süütunne või paanika, kui nad näevad, kuulevad või isegi mõtlevad asjadele, mis trauma vallandasid.
4. Isiksusehäired
Isiksusehäiretega inimestel on üldjuhul mõtte- ja käitumismustrid, mida peetakse hälbivateks, kummalisteks või ei vasta ümbritsevas keskkonnas kehtivatele reeglitele ja normidele. Isiksusehäiretega ODGJ-l on üldiselt ka raskusi emotsioonide mõistmisel ja teiste inimestega suhtlemisel.
ODGJ võib kogeda mitut tüüpi isiksusehäireid, sealhulgas antisotsiaalne isiksusehäire, piiripealne isiksusehäire, obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire ja nartsissistlik isiksusehäire.
5. Bipolaarne häire
Bipolaarne häire on ühte tüüpi häire, mis võib esineda ka ODGJ-s. Bipolaarse häirega ODGJ meeleolumuutusi iseloomustavad mitu faasi, nimelt maaniafaas ja depressiivne faas.
Maniakaalse faasi kogemisel võivad bipolaarse häirega inimesed tunda end väga õnnelikuna, väga entusiastlikult või kõrge tujuna, rääkida või süüa palju, neil on unehäired ja nad ei suuda paigal püsida. Kuid depressiivsesse faasi sisenedes võivad haiged kogeda depressiooni sümptomeid.
Kõik need faasid võivad kesta tunde, nädalaid või kuid. Kui nad ei saa ravi, on bipolaarse häirega ODGJ-l suur oht sooritada enesetapu ja riskantne käitumine, näiteks narkootikumide ja alkoholi tarvitamine.
6. Depressioon
Depressioon on üks levinumaid vaimseid häireid, mida ODGJ kannatab. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on hinnanguliselt umbes 264 miljonit inimest kogu maailmas kogenud või vähemalt kannatanud depressiooni all.
Kuid paljud inimesed ei mõista, et neil on depressiooni sümptomid, mistõttu võib see seisund halveneda.
ODGJ, kes on depressioonis, kogeb sageli mitmeid sümptomeid, nagu väljanägemine loid ja ei ole elust entusiastlik, raskused magamisel või palju magamist, ei taha süüa või liiga palju süüa, seksuaalse soovi häired ning kurbuse, süü- ja abituse tunne. hea põhjus, selge.
Kui see on tõsine, võib depressioonis olev ODGJ kavatseda või on püüdnud sooritada enesetapu. Depressioonist põhjustatud ODGJ peab saama arstilt ravi, et nende seisund paraneks.
7. Skisofreenia
Skisofreenia all kannatav ODGJ võib kogeda hallutsinatsioonide, luulude või luulude, kummaliste mõttemustrite, käitumismuutuste ja rahutuse või ärevuse sümptomeid.
Hallutsinatsioonide kogemisel tunneb skisofreeniaga ODGJ nagu midagi kuulmist, nägemist, haistmist või puudutamist, kuigi stiimulid pole tõelised.
Ilma ravita on skisofreeniat põdevatel ODGJ-l sageli raske teistega suhelda või isegi olla aheldatud, kuna nende käitumist peetakse endale või teistele ohtlikuks. Õige ravi korral võib skisofreeniaga ODGJ elada normaalset ja produktiivset elu.
ODGJ käsitlemise etapid
ODGJ või inimesed, kellel on teatud psüühikahäirete sümptomid, peavad saama psühhiaatrilt läbivaatuse ja ravi. ODGJ poolt kogetud psüühikahäire tüübi diagnoosimiseks võib arst teha psühhiaatrilise läbivaatuse.
Pärast teatud psüühikahäire diagnoosimist võib ODGJ saada ravi nii, et sümptomid võivad paraneda. Järgmised on mõned sammud, mida psühhiaater võib ODGJ raviks võtta:
Ravimite manustamine
ODGJ-le antavad ravimid sõltuvad psüühikahäire tüübist. ODGJ raviks, kellel on meeleoluhäired, nagu depressioon või bipolaarne häire, võivad arstid välja kirjutada antidepressante ja meeleolu stabilisaatoreid (meeleolu stabilisaator).
Vahepeal võivad arstid ODGJ ärevushäirete raviks anda rahusteid või ärevuse leevendajaid. Mõnda neist ravimitest manustatakse teatud aja jooksul, kuid mõnda tuleb anda kogu eluks.
Seetõttu ei soovitata ODGJ-del ravi lõpetada ilma arsti järelevalveta, kuna see võib põhjustada kogetava haiguse kordumist. Samuti soovitatakse ODGJ-l regulaarselt arstiga nõu pidada, kui neil esineb ravi käigus teatud kõrvaltoimeid.
Psühhoteraapia
ODGJ käsitlemist saab teha ka psühhoteraapiaga, mida viivad läbi psühhiaatrid ja psühholoogid, et tegeleda patsientide emotsionaalsete häirete või psühholoogiliste probleemidega.
Psühhoteraapia kaudu juhendatakse ja koolitatakse ODGJ-d õppima ära tundma tingimusi, tundeid ja mõtteid, mis põhjustavad kaebusi, ning aidata neil nendega positiivselt toime tulla.
Kui teie või teie pereliige on ODGJ, ärge heitke end ja otsige abi psühhiaatriga.
Psühhiaatrite ja psühholoogide nõuetekohase ravi korral võib ODGJ elada normaalset ja produktiivset elu nagu inimesed, kellel pole sama haigusseisundit. Seetõttu ei pea ODGJ-sid vältima ega isegi tõrjuma.