Esmaabi villide korral

Kriimustused tekivad sageli siis, kui nahk hõõrub vastu kareda pinna, koorides naha pealmist kihti. Kuigi liigitatakse kergete vigastuste hulka, vajavad need haavad ka ravi.

Nahk koosneb ülemisest osast, mida nimetatakse epidermiks, ja alumist osa nimetatakse pärisnahaks. Kuna nahk on keha kõige välimine ja laiem organ, on see kriimustustele ja vigastustele kalduv. Need haavandid võivad tekkida kõikjal kehal, kaasa arvatud põlved, küünarnukid, käed ja pea.

Üldiselt tekivad marrastused naha epidermise kihis. Need haavad ei ole nii tõsised kui lõiked või rebendid, mis põhjustavad tugevat verejooksu. Sügavad marrastused võivad aga jätta nahale armid või armkoe.

Haav on teatud tüüpi lahtine haav (lahtine haav), mis võib esineda naha välispinnal. Lisaks marrastustele on vaja teada veel mitut tüüpi vigastusi, nimelt lõikehaavad, mis võivad tekkida teravate esemete (nt habemenuga) tõttu, rebenenud haavad, mida võivad põhjustada ka teravad esemed (nt noad), teravatest esemetest põhjustatud torkehaavad. esemed, nagu naelad, ja plahvatustest või laskudest põhjustatud kooruvad haavad.

Villide ravi kodus

Kergetel juhtudel saab ville üldiselt kodus ravida. Kuid pidage meeles, et enne haava puhastamist peate käed põhjalikult seebi ja veega pesema. Siin on viisid, mida saab teha haavade ravimiseks. Nende hulgas:

  • Puhastage haav jooksva vee all või steriilse soolalahusega mustusest, mis võib olla kinni jäänud, kuni see on puhas.
  • Kasutage haava puhastamiseks pehmet seepi, näiteks beebiseepi. Vältige alkoholi, joodi või vesinikperoksiidi sisaldavate puhastusvahendite kasutamist otse lahtistel haavadel, kuna need võivad põhjustada ärritust ja kipitust.
  • Kandke antibiootikume, et hoida haav niiskena, mis kiirendab paranemist ja hoiab ära nakkuse.
  • Katke haav pehme steriilse marliga ja vahetage seda iga päev.
  • Suurte valulike villide raviks on mõnikord vaja valuvaigisteid. Siiski vältige aspiriini võtmist veritsusaja pikenemise ohu tõttu.
  • Vältige päikesepõletust, et vältida püsivat hüperpigmentatsiooni.
  • Pöörduge arsti poole, kui verejooks villidest ei lakka, verd purskab välja, haava servad on lahti, haav on tekkinud mustusest ja roostest ning haavapiirkond on tuim.
  • Vältige salvide või muude koostisosade peale haavaravimite kasutamist, välja arvatud juhul, kui arst on seda teinud või soovitanud.
  • Kui esineb verevalumeid või turset, kandke jääd.

Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui villid on liiga laiad või liiga sügavad, et neid üksi käsitseda. Haava paranemise aeg on igal inimesel erinev. Seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu vanus, tervislik seisund või haigus, alatoitumus, temperatuur ja ilm, kus te elate, immuunsüsteem, infektsiooni olemasolu või puudumine haavas ning see, kas patsient suitsetab või võtab teatud ravimeid.