Paljud inimesed ei tea impulsiivse käitumise tunnuseid ja seda, kuidas tulla toime. Tegelikult teevad seda käitumist sageli paljud inimesed, näiteks liigne ostlemine. Kui seda juhtub harva, pole selle pärast muretsemiseks põhjust. Kui aga kontrollimine muutub üha raskemaks, tuleb impulsiivse käitumisega kohe tegeleda.
Impulsiivne käitumine on suhtumine, kui inimene sooritab toimingu, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Seda seisundit näitavad tavaliselt lapsed, sest nad ei mõista, kuidas emotsioone edasi anda ega tunnetatud impulsse alla suruda.
Mitte ainult lapsed, põhimõtteliselt on peaaegu kõik mõnikord käitunud mõne impulsiivse käitumisega. Näiteks ostate midagi kaubanduskeskuses viibides, kuigi olete kokkuhoidev. Sellise juhusliku käitumisega ei tasu siiski ettevaatlik olla.
Uut impulsiivset käitumist võib nimetada psühholoogiliseks häireks, kui see esineb sagedamini või tundub, et seda on raske kontrollida. Kellegi impulsiivse käitumise täpne põhjus ei ole kindlalt teada.
Siiski on mitmeid psühholoogilisi seisundeid, mis panevad inimese sageli impulsiivsesse käitumisse, sealhulgas:
- BPD (Piiripealne isiksusehäire)
- ADHD (Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega)
- Bipolaarne
- Kleptomaania
- Parkinsoni tõbi
Mõned impulsiivse käitumise märgid
Impulsiivne inimene käitub sageli nii, nagu talle meeldib, mõistmata, et tema käitumisel võivad olla tagajärjed. Kui tekib tung midagi ette võtta, näiteks poes käia, teeb ta seda kohe mõtlemata.
Järgmised märgid näitavad, et kellelgi on impulsiivne käitumine:
- Võtke midagi, mida soovite, sunniviisiliselt, ilma et peaksite enne ootama või küsima
- Andumine asjadele, nagu ostlemine või ülesöömine
- Vihase korral kahjustage isiklikku vara või teisi inimesi
- Rääkige ilma sõnade head või halba kaalumata
- Tee endale haiget, kui oled vihane, kurb või pettunud
- Karjuge, kui tunnete end stressis
- Sul on raske keskenduda ja ülesandeid täita
Lastel ja noorukitel võib impulsiivset käitumist näha ka kalduvusest tüütada sõpru või neid ümbritsevaid inimesi, ei suuda paigal püsida või on raskusi tunnis keskendumisega.
Kuidas diagnoosida impulsiivset käitumist ja sellega toime tulla
Psühholoog või psühhiaater peab hindama impulsiivset käitumist, mis igapäevaelus sageli ilmneb või on probleeme tekitanud. See on oluline selleks, et teha kindlaks, kas käitumine tuleneb teatud psühholoogilistest häiretest.
Kui psühhiaatrilise ekspertiisi tulemused näitavad, et inimese impulsiivne käitumine on põhjustanud psüühikahäireid, võtab psühhiaater või psühholoog selle lahendamiseks mitu sammu:
Ravimite manustamine
Impulsiivsus võib olla psühholoogilise häire sümptom, näiteks: Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega (ADHD) ja bipolaarne häire. ADHD raviks võivad arstid välja kirjutada selliseid ravimeid nagu: amfetamiin, dekstroamfetamiin, või metüülfenidaat.
Samal ajal saab bipolaarsest häirest tingitud impulsiivset käitumist ületada, andes maaniavastaseid ravimeid. Nende ravimite manustamine aitab parandada keskendumist või keskendumist ning ületada psüühikahäireid, mis põhjustavad impulsiivseid hoiakuid.
Psühhoteraapia
Impulsiivsete häirete käsitlemine võib toimuda ka psühhoteraapiaga: dialektiline käitumisteraapia (DBT) ja kognitiivne käitumuslik teraapia.
Selle psühhoteraapia meetodi abil juhendatakse ja koolitatakse patsiente impulsiivse käitumise vähendamiseks ja nende mõtlemisvõime parandamiseks enne tegutsemist. Oma mõtteviisi muutes saab patsient arvestada iga oma tegevuse mõjuga.
Inimene võib käituda impulsiivselt vaid aeg-ajalt. Kui aga selline impulsiivne suhtumine esineb sageli ja kahjustab ennast ja teisi, tuleb seda jälgida ja asjakohaselt käsitleda.
Seetõttu pöörduge koheselt arsti poole, kui impulsiivne käitumine esineb sageli või kui teil on juba raske käitumist kontrollida.