Kuuendat meelt peetakse sageli eriliseks meeleks, sest kõigil seda ei ole ja seda on mõnikord raske kaine mõistusega seletada. Tegelikult saab kuuendat meelt tõestada loogikaga meditsiinilisest küljest.
Inimestel on tavaliselt viis meelt koos nende vastavate funktsioonidega, nimelt nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitse- ja kompimismeel.
Mõnel inimesel on aga rohkem võimeid, näiteks teiste inimeste mõtete lugemine, sündmuste või asjade teadmine, millest teised inimesed ei tea, tajuda, et midagi on valesti, või tuleviku nägemine. Seda võimet nimetatakse sageli kuuendaks meeleks.
KBBI järgi saab kuuendat meelt tõlgendada kui vahendit millegi instinktiivseks või intuitiivseks tunnetamiseks. Psühholoogias tuntakse kuuendat meelt ka kui ekstrasensiivne taju (ESP) ehk lisameeled, nimelt võime vastu võtta informatsiooni, mida ei saada viie füüsilise meele kaudu, vaid mõistusega.
Kuuendat meelt on peaaegu alati seostatud müstiliste asjadega, näiteks laste indigoga. Kuid tegelikult saab kuuendat meelt seletada loogika ja teaduslike tõenditega.
Kuuenda meele loogiline mõistmine
Inimeste kuuenda meele loogiliseks ja teaduslikuks kirjeldamiseks on mitu võimalust, nimelt:
1. Aju võimekus
Siiani on paljud teadlased huvitatud kuuenda meelega seotud faktide paljastamisest. Tegelikult on uuringuid, mis näitavad, et kuues meel on seotud ajuga.
Seal on ajuosa, mida nimetatakse eesmine tsinguleeritud ajukoor Arvatakse, et (ACC) suudab jälgida või tajuda väikseid muutusi keskkonnas isegi siis, kui me pole sellest teadlikud. Neid muudatusi kasutatakse seejärel käitumise kohandamise aluseks.
Arvatakse, et ACC, mis asub aju esiosas, tajub ohtu. Tänu sellele suudab ACC anda varajase hoiatuse, mis aitab ebameeldivatest olukordadest põgeneda.
Lisaks suureneb ACC aktiivsus ka vea tegemisel või otsuse tegemisel. ACC näib andvat varakult hoiatuse, et oleksime ettevaatlikumad ja ei astuks valesid samme.
2. Geneetilised tegurid
On inimesi, kes on sündinud kuuenda meelega. Arvatakse, et see on tingitud geenimutatsioonist, mis muudab inimese funktsiooni ühes ajuosas tugevamaks.
Seda kuuenda meele nähtust seostatakse sageli ka savanti sündroomiga. See sündroom tekib siis, kui normaalsest madalama intelligentsusega või füüsilise või vaimse puudega inimesel on teatud valdkondades erilised anded või erilised võimed.
Savanti sündroomi seostatakse sageli autismi ja ajukahjustusega, kuid kõigil selle sündroomiga inimestel pole ajuprobleeme.
3. Meeletundlikkus
Üks teadlane ütleb, et inimesed saavad visuaalset teavet tajuda ja kasutada ilma seda nägemata. Inimestel on mõistuse tundlikkus ja võime tuvastada erinevaid asju, mis võivad sündmuses põhjustada muutusi.
Kui me tunneme, et sündmus juhtub, on see sellepärast, et inimmõistus on üsna tundlik. See arvamus nõuab aga veel täiendavat uurimist.
4. Võime mäletada ehk mälu
Kui näed unes, et sinu sõbraga juhtub õnnetus ja paar päeva hiljem see ka tegelikult juhtub, ei tähenda see, et näed tulevikku.
See võib olla tingitud mõtetest, kus mõtlete alati või sageli oma sõbrale, võtate temaga ühendust ja räägite temaga. Tegelikult võib teie unenäos olev inimene olla igaüks, kuid kuna see inimene on teie mõtetega tuttav, ilmub unenäos just tema.
Paljud teadlased püüavad paljastada kuuenda meele taga peituvat müsteeriumi, et seda saaks terve mõistuse ja loogikaga seletada. On uurijaid, kes lõpuks usuvad, et kuues meel on tõesti olemas, kuid paljud kahtlevad ka selle olemasolus.
Meditsiiniliselt ei saa kuuendat meelt kindlalt järeldada. Ülaltoodud selgitus meditsiiniliste prillide kuuenda meele kohta põhineb vaid väikesemahulistel uuringutel, mis nõuavad veel täiendavat uurimist.
Kui tunnete, et teil on kuuenda meele võime, kuid see muudab teid rahutuks ja ei suuda igapäevatoiminguid teha, konsulteerige psühholoogi või psühhiaatriga, et saaksite läbi viia asjakohase uuringu ja ravi.