Füsioteraapia, mida peaksite teadma

Füsioteraapia või füsioteraapia on protseduur liikumis- ja kehafunktsiooni piirangutega patsientide uurimiseks, raviks ja hindamiseks. Füsioteraapiat saab teha ka füüsiliste puude vältimiseks ja riski vähendamiseks toimumas vigastused või liikumishäired hilisemas elus.

Füsioteraapia läbimisel juhendab ja abistab patsiente füsioterapeut, kes on asjatundja füsioteraapia põhimõtete ja praktikate rakendamisel.

Seda protseduuri saab teha igas vanuses patsientidele, lastest eakateni. Sportlased on üks gruppidest, kes kõige sagedamini vajavad oma keha seisundi taastamiseks füsioteraapiat.

Füsioteraapia näidustused

Üldiselt soovitavad arstid füsioteraapiat patsientidele, kellel on järgmised seisundid:

  • Keha lihas- ja luusüsteemide häired

    Füsioteraapiat võib teha patsientidele, kellel on lihas- ja luusüsteemi häired või neuromuskuloskeleti häired, nagu seljavalu, kaelavalu, õlavalu, külmunud õlgja artriit.

  • Närvisüsteemi häired

    Närvisüsteemi häirete hulka kuuluvad mitmed seisundid, nimelt insult, hulgiskleroosja Parkinsoni tõve puhul võib kaaluda füsioteraapiat.

    Nendel tingimustel tehakse füsioteraapiat, et vähendada kehafunktsioonide häireid, nagu kõne- ja liikumisraskused, ning vähendada valu.

  • Hingamisteede häired

    Selle seisundi korral annab füsioterapeut haridust ja aitab patsiendil seisundist taastuda, näiteks selgitades mitmeid viise, kuidas hingamist õigesti kontrollida.

  • Südame-veresoonkonna haigus

    Südame isheemiatõbi ja taastusravi pärast südameinfarkti on näited seisunditest, mis võivad vajada füsioteraapiat. Füsioterapeut suunab patsiendi tegema selliseid füüsilisi tegevusi, mis võivad käivitada südame tööd, nagu kõndimine, aeroobika või sörkimine.

Lisaks soovitavad arstid tavaliselt füsioteraapiat patsientidele, kellel on järgmised seisundid:

  • Amputatsioon
  • Luumurd
  • Vigastused treeningu ajal

Füsioteraapia hoiatus

Oluline on mõista, et iga patsiendi reaktsioon füsioteraapiale on erinev. Seda mõjutavad suuresti patsiendi tervislik seisund, kehakuju, harjumused ja tegevused. Füsioterapeudid osutavad ravi vastavalt iga patsiendi vajadustele ja seisundile.

Enne füsioteraapia läbimist tuleb teha mitmeid asju, nimelt:

  • Rääkige oma arstile, kui te võtate mingeid ravimeid, toidulisandeid või taimseid tooteid, sest on muret, et teatud ravimid või toidulisandid võivad mõjutada ravi efektiivsust.
  • Rääkige oma arstile, kui teil on mõni haigus või kui te saate mõnda muud ravi

Enne füsioteraapiat

Enne ravi alustamist peab patsient läbima füüsilise meditsiini ja taastusravi spetsialisti (meditsiinilise taastusravi arst) läbivaatuse ja hindamise, et saaks määrata vajaliku raviprogrammi.

Selle asemel peaksid patsiendid küsima ka asju, mida veel ei teata, näiteks füsioteraapiaprogrammi eesmärkide, kasu, tekkida võivate riskide ja eeldatavate lõpptulemuste kohta. Iga füsioteraapiaprogramm viiakse läbi mitme seansina ja seda juhendab füsioterapeut.

Et valmistuda enne füsioteraapiat, soovitatakse patsientidel oma keha sageli liigutada. Patsient saab vabamalt liikumiseks kasutada mugavat riietust, mitte pingul ega veidi lahti.

Kaelavaluga patsiendid võivad kanda lühikesi varrukaid või varrukateta särke, et arstil oleks lihtsam õlgade ja käte ümbrust uurida. Lühikesi pükse tuleks kasutada ka patsientidel, kellel on probleeme alakehaga, näiteks valu puusa-, põlve- või hüppeliigesega.

Füsioteraapia protseduur

Füsioteraapia võib kesta 30–60 minutit ühe seansi kohta, kuid see võib olla ka kiirem või pikem. Ühe nädala jooksul saavad patsiendid teha mitu seanssi, olenevalt programmiplaanist ja patsiendi seisundist. Ka teraapia sagedus ja aeg võivad muutuda, vastavalt viimase füsioteraapia tulemustele.

Füsioteraapia programmis on kolm peamist lähenemisviisi, nimelt:

Manuaalne teraapia

Manuaalteraapiat viivad läbi füsioterapeudid kahjustatud patsiendi kehaosa liigutades või masseerides. Manuaalteraapia kasutamise eesmärk on suurendada keha liikumisulatust, parandada verevarustust, ületada valu või jäikus liigestes ja lihastes ning pakkuda lõdvestustunnet.

Liikumiskoolitus

Selle teraapia käigus teeb füsioterapeut patsiendile harjutusi, mille eesmärk on suurendada liikumisvõimet (liikuvust) ja tugevdada teatud kehaosi. Näiteks harjutused kogu keha liigutamiseks, kepi abil kõndimine või teraapia sooja ja madala veega basseinis või vesiravi.

Lisaks õpetab füsioterapeut patsiendile ka kodus tehtavaid harjutusi vigastuste vältimiseks ja valu leevendamiseks.

Haridus ja nõustamine

Lisaks liikumisharjutustele ja manuaalteraapiale on füsioteraapiaprogrammis olulisel kohal ka tervislike eluviiside, näiteks ideaalse kehakaalu hoidmise ja regulaarse liikumise õpetus.

Samuti annab füsioterapeut nõu õige kehaasendi kohta igapäevatoimingute tegemisel, näiteks raskete esemete tõstmisel, istumisel, kõndimisel, sh magamisel, et vähendada valu ja vältida vigastusi.

Lisaks ülaltoodud kolme peamise lähenemisviisi läbimisele saavad füsioterapeudid kasutada ka järgmisi meetodeid, et aidata patsientidel paraneda:

  • Transkutaanne elektriline närvistimulatsioon (KÜMNED)

    TENSi eesmärk on valu leevendamine. Seda meetodit kasutatakse spetsiaalse tööriista abil elektrilise signaali saatmisega häirepiirkonda.

  • Teraapia ultraheli

    Teraapia ultraheli kasutab kõrgsageduslikke helilaineid, et vähendada valu, pinget ja kiirendada taastumisprotsessi.

Ülaltoodud tehnikaid ei soovitata üldiselt kasutada patsientidel, kellel on seljavalu, eriti alaseljavalu. Seda seetõttu, et puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et see meetod on seljavalu ravis tõhus.

Pärast füsioteraapiat

Pärast programmi läbimist kohtub patsient uuesti taastusraviarstiga, et näha seisundi edenemist ja hinnata rakendatavat programmi. Hindamise tulemuste põhjal võib patsient läbi viia teise füsioteraapia programmi või korrata sama programmi.

Kui füsioteraapia programm lõpetatuks tunnistatakse, ei tähenda see, et tehtud ettepanekud või harjutused on ka tehtud. Patsiendid saavad rakendada soovitusi ja harjutusi, mida saab teha kodus, et pidevalt parandada kahjustatud kehaosa funktsiooni ja vältida edasisi vigastusi.

Samuti soovitatakse patsientidel puhata, juua piisavalt vett ja pöörduda viivitamatult arsti poole, kui teatud kehaosades tekib tugev valu või ebamugavustunne.

Tüsistused Füsioteraapia

Füsioteraapia ei põhjusta ohtlikke tüsistusi, kuid see võib põhjustada ebamugavust või valu ravitavas kehaosas. Sellest hoolimata teavitage valu kogemisest füsioterapeudi.

Samuti võivad patsiendid ootamatute tulemuste pärast tunda ärevust või lootusetust. Seetõttu on oluline selgelt mõista, mida tehakse ja saavutatavate tulemuste piirid. Enne füsioteraapiaprogrammiga alustamist pidage nõu taastusraviarstiga.