Agorafoobia või agorafoobia on liigne hirm või ärevus kohtades või olukordades, mille tõttu kannatanu tunneb paanikat, piinlikkust, abitust või lõksus. Üldjuhul tekib agorafoobia siis, kui patsiendil on olnud üks või mitu paanikahoogu.
Olukorrad või kohad, mis võivad foobiat tekitada, on igal inimesel erinevad. Mõned inimesed kardavad teatud tingimusi või olukordi, näiteks rahvamassi, teised kardavad spetsiifilisemaid asju, näiteks verd või teatud loomi.
Agorafoobiaga inimesed tunnevad liigset hirmu ja ärevust mitmes kohas ja tingimustes, näiteks avalikes kohtades, suletud ruumides, rahvamassis ja tingimustes, mis raskendavad abi saamist. Tavaliselt vajavad agorafoobiahaiged sugulasi või sõpru, et nad läheksid nendega avalikesse kohtadesse.
Agorafoobia põhjused
Agorafoobia tekib tavaliselt siis, kui inimene on teatud kohas või seisundis kogenud rohkem kui ühte paanikahoogu. See paneb agorafoobia all kannatajad kartma ja vältima seda kohta või seisundit.
Agorafoobia täpne põhjus pole teada. Seda seisundit võib inimene kogeda lapsepõlvest peale, kuid see esineb sagedamini teismelistel või noortel (alla 35-aastastel) naistel.
Agorafoobia riskifaktorid
On mitmeid tegureid, mis võivad suurendada inimese agorafoobia tekkeriski, nimelt:
- Kardetakse sattuda kuriteo ohvriks, sattuda õnnetusse või nakatuda teatud haigustesse
- Trauma kogetud sündmustest, näiteks pereliikme kaotamine või piinamine
- Teil on olnud mõni muu psüühikahäire, nagu depressioon, buliimia või anorexia nervosa
- Kannatab häire all ajuosas, mis kontrollib hirmu
- Kas teil on teist tüüpi foobia
- On äreva ja närvilise iseloomuga
- Kas pereliige kannatab agorafoobia all
- Õnnetu suhe partneriga, näiteks liiga piirava partneri olemasolu
Agorafoobia sümptomid
Agorafoobia peamised sümptomid on hirm ja ärevus, mis tekivad iga kord, kui kannataja mõtleb, kogeb või viibib teatud kohtades või tingimustes, näiteks:
- Olge avatud ruumis, näiteks suures parklas, pargis või kaubanduskeskuses
- Suletud ruumis, näiteks kinos, koosolekuruumis või liftis viibimine
- Üksinda majast väljas olemine
- Ühistranspordi, näiteks bussi või rongi kasutamine
- Sabas ootamine või rahvamassis viibimine
Need sümptomid kaovad, kui kannatanu lõpetab mõtlemise või väljub kohast ja seisundist.
Agorafoobia all kannatavate inimeste hirm ja ärevus põhjustavad üldiselt füüsilisi, kognitiivseid (mõttemustreid) ja käitumuslikke sümptomeid. Järgmine on kolme sümptomi selgitus:
Füüsilised sümptomid
Agorafoobiaga inimeste ärevus ja hirm võivad põhjustada mitmesuguseid paanikahoogudele sarnaseid füüsilisi sümptomeid, näiteks:
- Süda peksleb
- Kiire hingamine (hüperventilatsioon)
- Valu rinnus
- Keha on kuum ja higine
- Tinnitus
- Värisemine, tuimus või kipitus
- Kõhuvalu või kõhulahtisus
- Neelamis- või lämbumisraskused
- Halb enesetunne või minestamise tunne
Kognitiivsed sümptomid
Lisaks füüsilistele sümptomitele võivad agorafoobiaga inimesed kogeda ka kognitiivseid sümptomeid. Agorafoobiaga inimesed tunnevad end ülalnimetatud tingimustes või kohtades üldiselt piinlikust, näevad rumalad välja ja kaotavad selge mõistuse.
Käitumuslikud sümptomid
Agorafoobiaga inimeste kogetav hirm ja ärevus võivad samuti põhjustada käitumismuutusi, näiteks:
- Vältige paanikahoogudele kalduvaid olukordi, näiteks ühistranspordis viibimist, järjekorras ootamist või rahvarohketes kohtades
- Hirm kodust lahkuda
- Vajad sõpra, et majast välja minna
Millal arsti juurde minna
Ülaltoodud sümptomite ilmnemisel on soovitatav pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Eriti kui kogetud sümptomid ilmnevad sageli ja segavad tegevust. Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teil on soov endale haiget teha või enesetapu sooritada.
Agorafoobia diagnoos
Agorafoobia diagnoosimiseks küsib arst patsiendil esinevate sümptomite kohta. Füüsilisi läbivaatusi ja uuringuid, näiteks vereanalüüse, tehakse ainult selleks, et veenduda, et teie sümptomid ei ole põhjustatud mõnest muust haigusest.
Järgmisena kasutab arst meetodit vaimsete häirete diagnostiline ja statistiline käsiraamats (DSM-5) agorafoobia diagnoosimiseks.
Agorafoobia ravi
Agorafoobia ravi eesmärk on leevendada hirmu ja paanikat, samuti õpetada patsienti ennast õigesti kontrollima, kui mõelda kardetavale olukorrale või sellega toime tulla. Allpool on toodud mõned kasutatavad ravimeetodid:
Psühhoteraapia
Psühholoogide ja psühhiaatritega konsulteerimine võib aidata patsientidel oma hirmudega toime tulla. Mõned psühhoteraapia tüübid, mida saab teha agorafoobia raviks, on järgmised:
- Kognitiivne käitumisteraapia või kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT), et muuta patsient enesekindlamaks, julgemaks ja kardetavast olukorrast või kohast positiivsemalt mõtlema
- Kokkupuuteteraapia (desensibiliseerimine), et vähendada kogetud hirmu ja eeldada, et midagi, mida kardetakse, on normaalne
- Lõõgastusteraapia lihaste venitamiseks, vähendades samal ajal kardetud olukordades tekkivat pinget
Narkootikumid
Narkootikume kasutatakse kaebuste ja sümptomite raviks, mis tekivad siis, kui patsiendil tekib agorafoobia. Kasutatavate ravimite hulka kuuluvad:
- serotoniini siduvad inhibiitorid (SSRI-d), serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) või pregabaliin ärevushäirete leevendamiseks ja meeleolu parandamiseks
- Bensodiapiinid raskete ägedate ärevushäirete raviks
Eneseabi programm
Selle programmi eesmärk on aidata patsientidel kontrollida oma reaktsioone asjadele, mis tekitavad paanika või stressi. See programm koosneb:
- Elustiili muutused, nagu piisav magamine, toitva toidu söömine ning kofeiini või alkohoolsete toitude ja jookide tarbimise vähendamine
- Lõõgastumine, näiteks hingamistehnikate harjutamine, et aidata patsiendil agorafoobia vallandajatega toimetulemisel rohkem lõõgastuda
- Meele hajutamine kardetud asjalt või olukorralt, näiteks kella liikumist vaadates või positiivseid asju ette kujutades, kuni paanika kaob
- Püsige paigal ja proovige mitte joosta paanikahoo korral turvalisse kohta, et muuta patsiendi mõtteviisi kardetava koha või seisundi suhtes
- Liituge agorafoobiaga inimeste rühmaga, et jagada kogemusi ja kuidas agorafoobiast tingitud ärevusest üle saada
Agorafoobia tüsistused
Raske agorafoobia, mida ei ravita, võib tekitada kannataja kardetud kohtades ja olukordades mõeldes, kogedes või viibides alati hirmu, ärevust ja paanikat. Patsiendid ei saa kodust lahkuda, kooli või tööle minna ega suuda tavalisi igapäevaseid toiminguid teha.
See seisund võib põhjustada ka patsientide sõltuvust teistest. Lisaks võib agorafoobia muuta haiged vastuvõtlikumaks:
- Depressioon
- Vaimsed häired, näiteks ärevushäired
- Alkoholisõltuvus või uimastisõltuvus
Agorafoobia ennetamine
Seni pole olnud kindlat viisi agorafoobia ennetamiseks. Siiski on mitmeid viise, mida saate tekkiva ärevuse ja hirmu intensiivsuse vähendamiseks teha, nimelt:
- Ärge vältige kuhugi minekut ega teatud asjade tegemist, mis on tegelikult turvalised ja normaalsed.
- Rääkige ja paluge pere või lähedaste sõprade abi, et aidata teil tunnetega toime tulla
- Konsulteerige psühholoogi või psühhiaatriga, et kogetud agorafoobia ei süveneks ja seda ei oleks raskem ravida.