5. astme neerupuudulikkus on kroonilise neeruhaiguse viimane staadium. See etapp näitab, et neerud ei suuda enam oma funktsioone korralikult täita, nimelt filtreerida ja eemaldada verest "jäätmeid" ja liigset vedelikku..
Meditsiinimaailmas on 5. staadiumi neerupuudulikkus paremini tuntud kui lõppstaadiumis neeruhaigus (ESRD). ESRD-ga neerufunktsioon ei ulatu tavaliselt 10 protsendini normaalsest funktsioonist. See tähendab, et neerud peaaegu ei tööta või ei tööta üldse.
Enne lõppstaadiumis neerupuudulikkuse saavutamist kogevad kroonilise neeruhaigusega inimesed järk-järgult neerufunktsiooni langust. Seda neerufunktsiooni saab mõõta glomerulaarfiltratsiooni kiiruse (GFR) arvutamisega. Üksikasjad on järgmised:
- 1. staadium (GFR üle 90): neerufunktsioon töötab endiselt normaalselt, kuid neeruhaiguse varajased nähud võivad ilmneda juba varem.
- 2. etapp (GFR 60-89): neerufunktsioon on veidi langenud.
- 3. etapp (GFR 30-59): jääkainete filtreerimine organismist on hakanud ebaefektiivseks muutuma, mille tagajärjeks on mitmesugused kaebused.
- 4. etapp (GFR 15–29): neerufunktsioon on väga madal.
- 5. etapp (GFR alla 15): neerud vaevu funktsioneerivad, seega kogunevad organismi jääkained ja liigne vedelik.
5. etapi neerupuudulikkuse põhjused
5. staadiumi neerupuudulikkus algab tavaliselt muude seisundite või haigustega, mis mõjutavad neerufunktsiooni pikka aega. Tingimused ja haigused, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, on järgmised:
- Hüpertensioon
- 1. või 2. tüüpi diabeet
- Autoimmuunhaigused, näiteks luupus
- muud neeruhaigused, nagu polütsüstiline neeruhaigus, neerukivid, glomerulonefriit, nefriitiline sündroom või korduvad neeruinfektsioonid
Lisaks võivad neerupuudulikkust põhjustada ka korduvad kuseteede infektsioonid, eesnäärme suurenemine ja amüloidoos.
5. etapi neerupuudulikkuse sümptomid
Kui neerupuudulikkus on alles algstaadiumis, ei ole neerukahjustuse sümptomid tavaliselt nähtavad. Uued sümptomid ilmnevad siis, kui neerud ei suuda organismist jääkaineid ja vedelikke tõhusalt välja filtreerida. Sellesse etappi jõudes kogevad patsient järgmisi sümptomeid:
- Urineerib üha vähem uriini
- Iiveldus ja oksendamine
- Väsib kergesti
- Söögiisu pole
- Väga kuiv ja sügelev nahk
- Nahavärv muutub tumedamaks või heledamaks
- Unehäired
- Lihaskramp
- Raske keskenduda
- Erektsioonihäired
Seisundi halvenedes võivad kroonilise neeruhaiguse lõppstaadiumis inimestel tekkida ka jalgade, käte või näo turse, vedeliku kogunemine kopsudesse (kopsuturse), südameprobleemid, luumurrud ja krambid.
5. staadiumi neerupuudulikkuse ravi
Viimasesse staadiumisse jõudnud kroonilise neeruhaigusega patsientidele soovitavad arstid tavaliselt järgmisi ravimeetodeid:
Dialüüs (hemodialüüs)
Selle protseduuri käigus asendatakse neerude funktsioon vere filtreerimiseks spetsiaalse masinaga. Dialüüsiprotseduur kestab umbes 4 tundi ja seda tuleks teha vähemalt 3 korda nädalas.
Neeru siirdamine
Teine ravivõimalus lõppstaadiumis kroonilise neeruhaigusega inimestele on neerusiirdamine. Selle protseduuri käigus asendatakse patsiendi kahjustatud neer doonori terve neeruga. Patsiendid peavad aga uue neeru saamiseks piisavalt kaua ootama.
Lisaks ülaltoodud ravile määrab arst välja ka ravimid, eelkõige patsiendi neerukahjustust põhjustava haiguse raviks.
Arst soovitab ka spetsiaalset toitumiskorraldust, piirates teatud toitude tarbimist ja siseneva vedeliku kogust. Seda seetõttu, et neerude võime filtreerida organismist jääkaineid ja liigset vedelikku on oluliselt vähenenud.
Neerupuudulikkuse 5. staadium on kroonilise neerupuudulikkuse viimane staadium. Enne sellesse staadiumisse jõudmist saab neerupuudulikkust siiski kontrollida, et see ei süveneks.
Seetõttu on soovitatav regulaarselt tervisekontrollis käia ning neeruprobleeme viivate kaebuste ilmnemisel koheselt arstiga nõu pidada. Mida varem avastatakse neerukahjustus, seda väiksem on risk jõuda 5. staadiumisse neerupuudulikkus.