Amneesia või mälukaotus on häire, mille tõttu inimene ei suuda meenutada kogetud fakte, teavet või sündmusi. Amneesiaga inimeste mäluhäired võivad olla kerged või kaal kannatanu elu segada.
Amneesia võib olla ajutine või püsiv. Selle seisundi mälukaotus võib olla osaline või täielik mälukaotus. Üldiselt mäletavad amneesiaga inimesed oma identiteeti, lihtsalt uusi asju või minevikusündmusi on raske meelde jätta.
Amneesiat seostatakse sageli dementsusega, mis halvendab ka mälu. Need kaks on aga erinevad tingimused. Dementsusega inimestel esineb mäluhäireid ja kognitiivsete funktsioonide langust.
Amneesia sümptomid
Amneesia peamine sümptom on minevikumälestuste kadumine või raskused uute asjade meeldejätmisel. Põhjustatud sümptomite põhjal võib amneesia jagada mitmeks tüübiks, nimelt:
Amneesia anterograadne
Selles seisundis on patsiendil raske uusi mälestusi luua. See häire võib olla ajutine või püsiv.
Amneesia retrograadne
Sellises seisundis patsient ei mäleta teavet ega minevikusündmusi. See häire võib alata äsja tekkinud mälestuste kadumisega, seejärel edeneda vanemate mälestuste, näiteks lapsepõlvemälestuste kadumiseni.
Ajutine globaalne amneesia
Seda tüüpi amneesiat pole siiani täielikult mõistetud. Selle seisundi korral ilmnev mälukaotus on aga tavaliselt kerge ja ajutine. Seda amneesiat kogedes tunneb patsient segadust või rahutust, mis tuleb ja läheb.
Infantiilne amneesia
Infantiilne amneesia on seisund, mille korral inimene ei suuda mäletada sündmusi, mis toimusid esimese 3–5 eluaasta jooksul.
Millal arsti juurde minna
Pöörduge oma arsti poole, kui teil esineb mälukaotus, eriti kui see häirib igapäevast tegevust. Tuntud kaebuste põhjuse väljaselgitamiseks on vaja varajast läbivaatust.
Äkilise mälukaotuse või peavigastuse järgselt tuleb viivitamatult läbi viia arstlik läbivaatus.
Amneesiaga inimesed ei pruugi oma seisundist teadlikud olla. Kui märkate kellelgi amneesia sümptomeid, peate selle inimese viivitamatult arsti juurde viima.
Amneesia põhjused
Amneesia tekib aju limbilise süsteemi kahjustuse tõttu. See osa mängib oma rolli mälestuste ja emotsioonide reguleerimisel.
Limbilise süsteemi kahjustusi võivad põhjustada järgmised tingimused:
- Peavigastused, näiteks õnnetuse tagajärjel
- insult
- Krambid
- Entsefaliit ehk ajupõletik
- Ajukasvaja
- Degeneratiivsed ajuhaigused, nagu Alzheimeri tõbi või dementsus
- Pikaajaline harjumus alkoholi tarvitada
- Teatud ravimite tarbimine, nt bensodiasepiinid ja rahusti
- Aju hapnikuvarustuse vähenemine, näiteks süsinikmonooksiidi mürgituse, hingamisprobleemide või südameataki tõttu
- Psühholoogiline trauma, näiteks seksuaalse ahistamise tõttu
Amneesia diagnoos
Arst küsib patsiendi kaebusi mälukaotuse ja mälukaotuse kohta, samuti patsiendi haiguslugu ja praegu või võetud ravimeid.
Amneesiaga inimestel võib olla raske vastata arstide küsimustele. Seetõttu esitab arst küsimused ja vastused patsiendi pereliikmetele või sugulastele.
Lisaks viib arst läbi ka põhjaliku füüsilise läbivaatuse, sealhulgas neuroloogilise läbivaatuse (närvisüsteemi funktsioon).
Patsiendi amneesia põhjuse väljaselgitamiseks palub arst patsiendil teha mitmeid toetavaid uuringuid:
- Kognitiivne test mõtlemis- ja mäletamisvõime kontrollimiseks
- Vereanalüüs ajuinfektsiooni tuvastamiseks
- MRI või CT-skaneerimine, et otsida kahjustusi, verejooksu ja ajukasvajaid
- Elektroentsefalogramm (EEG) aju elektrilise aktiivsuse tuvastamiseks
Amneesia ravi
Ravi eesmärk on parandada mäluprobleeme ja ravida amneesia algpõhjust. Mõned ravimeetodid, mida saab teha, hõlmavad järgmist:
Teraapia
Amneesiaga patsientidele antakse tegevusteraapiat. Seda teraapiat tehakse selleks, et amneesiaga inimesed saaksid teada uut teavet ja aidata haigetel kasutada oma olemasolevaid mälestusi.
Narkootikumid
Puudub ravim, mis suudaks amneesiaga inimeste mälu taastada. Amneesia algpõhjuse raviks võib siiski anda ravimeid. Mõnikord antakse närvisüsteemi edasise kahjustamise vältimiseks ka vitamiinipreparaate.
Abivahendite kasutamine
Abivahendite kasutamine, nt nutitelefonie-post, telefon ja elektrooniline päevakava, aitavad amneesiaga inimestel igapäevaseid tegevusi meeles pidada.
Lisaks saavad amneesiaga inimesed kasutada ka märkmikke ja fotosid, näiteks fotosid kohtadest või fotosid inimesest, et meenutada sündmusi või inimesi enda ümber.
Amneesia tüsistused
Amneesia võib häirida patsiendi igapäevaelu. Kui see esineb pidevalt, võib see kaasa tuua elukvaliteedi languse. Selle seisundi tõttu võib haigetel olla raskusi tööl, koolis või suhtlemisel.
Kui haigusseisund on piisavalt raske, tuleb osa haigeid isegi jälgida või jääda rehabilitatsiooniasutusse.
Amneesia ennetamine
Amneesia on põhjustatud ajukahjustusest. Parim viis amneesia vältimiseks on vältida vigastusi ja ajuhäireid. Siin on mõned asjad, mida teha.
- Ärge jooge alkoholi liigselt
- Kasutage sõidu ajal alati turvaseadmeid, näiteks mootorrattaga sõites kiivrit või autoga sõites turvavööd
- Pöörduge arsti poole, kui teil on nakkushaigus, et vähendada selle ajju levimise ohtu
- Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teil tekivad insuldi või aju aneurüsmi sümptomid, nagu tugev peavalu, tuimus või halvatus ühel kehapoolel