Tea, mis on hammaste skaleerimine

Hammaste ketendus on mittekirurgiline protseduur, mida tehakse hammastelt katu ja hambakivi puhastamiseks ja eemaldamiseks. See protseduur on üks levinumaid hambaraviprotseduure.

Katt on õhuke, kollane või valge kiht, mis kleepub hammaste külge. Naast tekib siis, kui bakterid segunevad suhu jäänud toidujäätmetega, eriti suhkrut ja jahu sisaldavate toiduainetega. Kattul, millel lastakse taheneda ja süljega seguneda, vallandab hambakivi ehk hambakivi teke. Katt ja hambakivi sisaldavad miljoneid baktereid ja kui neid regulaarselt ei puhastata, võivad need põhjustada parodontiiti, hammaste lagunemist või isegi hammaste kaotust.

Katt ja hambakivi on tavalise harjamisega raskesti eemaldatavad, mistõttu on nende jaoks vaja spetsiaalseid meetmeid ja tööriistu läbi hambakatendusprotseduuri. Lisaks hambakatu ja hambakivi puhastamisele on hammaste ketendus kasulik ka:

  • Vähendab liigset hapet ja ensüüme, mida toodavad bakterid suus, mis võivad põhjustada koekahjustusi.
  • Vähendab verejooksu või kudede turse ohtu, mis on tingitud organismi immuunvastusest hambakatu bakteritele.
  • Vältida parodontiiti.
  • Säilitage terved hambad ja hambad.

Hammaste ketenduse näidustused

Katt ja hambakivi võivad üldiselt tekkida kõigil, nii lastel kui ka täiskasvanutel. Naastu välimus jääb tavaliselt märkamatuks, kuna see tekib aeglaselt ega põhjusta sümptomeid. Kuid enne hambakatu ja hambakivi süvenemist ning igeme- ja hambahaiguste (parodontiit ja igemepõletik) tekkimist peaksid patsiendid regulaarselt kaks korda aastas hambakattu ja hambakivi kontrollima.

Lisaks on mõned inimesed, kes on altid hambakatu ja hambakivi tekkele, sealhulgas:

  • Aktiivne suitsetaja.
  • Sööge sageli kõrge suhkru- ja jahusisaldusega toite, nagu kommid, šokolaad või kook.
  • Sooda, kohvi või tee sagedane tarbimine.
  • Ei puhasta regulaarselt hambaid.

Hammaste ketendus tehakse ka kroonilise parodontiidiga patsientidel.

Hoiatus:

  • Rääkige oma arstile, kui teil on kunagi olnud allergiline reaktsioon anesteetikumi mõne koostisosa suhtes.
  • Rääkige oma arstile, kui te võtate ravimeid, toidulisandeid või taimseid tooteid, eriti verd vedeldavaid ravimeid (antikoagulante). Arst soovitab patsiendil verejooksu vältimiseks ajutiselt lõpetada antikoagulantide võtmine.
  • Rääkige oma arstile, kui kasutate kunstliigest (proteesi). Kõrvaltoimete riski vähendamiseks määrab arst antibiootikume.
  • Rääkige oma arstile, kui teil on südameklapi haigus või kui te kasutate kunstlikku südameklappi.
  • Rääkige oma arstile, kui teile on tehtud elundisiirdamise protseduur.

Enne hammaste skaleerimist

Patsiendid peavad enne hammaste eemaldamist tegema mitmeid ettevalmistusi, sealhulgas:

  • Haigusloo kontroll.Enne kui patsiendile tehakse hammaste eemaldamine, kontrollib arst patsiendi haiguslugu, sealhulgas allergia või haiguslugu. See toiming on ette nähtud erinevate võimalike ohtude vältimiseks.
  • Hammaste ja suu seisundi uurimine. Järgmisena uurib arst spetsiaalse väikese peegliga ja tuvastab hambakatu ja hambakivi asukoha.

Hammaste skaleerimise protseduur

Sammud, mida arstid hambaravi käigus võtavad, hõlmavad järgmist:

  • Hambaarst annab naastude ja hambakivi eemaldamise käigus tekkida võiva valu leevendamiseks lokaalanesteetikumi.
  • Arst alustas hambakivi puhastamise protsessi ultrahelilainetega kaabitsaga, mis võib kiirata vibratsiooni ning eemaldada hambakattu ja hambakivi. See tööriist võib veest eraldada ka külma suitsu, et puhastada järelejäänud hambakattu ja hambakivi.
  • Pärast hambaemaili ümbritseva katu ja hambakivi puhastamist kasutab arst käsitsi kaabitsat või skaleerija terava otsaga hambakatu ja korallide eemaldamiseks kohtadest, kuhu ultrahelikaabitsad ei ulatu.
  • Naastu ja hambakivi puhastamise käigus palub arst patsiendil suud loputada ja eemaldada, et suust allesjäänud hambakattu saaks eemaldada.
  • Viimase sammuna poleerib arst puhastatud hambad lõpus pehme kummiga poleerimisvahendiga.

Hammaste ketenduse saab lõpetada ühe visiidiga, mis kestab 30-120 minutit, olenevalt katu ja hambakivi seisundist ja hulgast.

Pärast hammaste koorimist

Patsiendil lubati pärast hammaste eemaldamist koju minna. Patsient võib tunda suus ebamugavust anesteetikumi mõju tõttu, mis ei ole täielikult kadunud.

Arst palub patsiendil mitte juua ja süüa 30–60 minuti jooksul pärast hammaste eemaldamist. Arst määrab ka suukaudsed ravimid ja suuvee, et vältida infektsiooni, kontrollida valu ja aidata paranemisprotsessi.

Lisaks määrab arst patsiendi igemeuuringu ajakava ja tagab, et patsiendi suuõõne seisund on täielikult paranenud.

Patsiendid saavad oma hammaste eest hoolitsemiseks ja hambakatu tekkeriski vähendamiseks teha ka mitmeid asju. Need toimingud hõlmavad järgmist:

  • Harja hambaid vähemalt kaks korda päevas sisaldava hambapastaga fluoriid ja triklosaan. Fluoriid võib aidata parandada kahjustatud hambaemaili, samas kui triklosaan võib võidelda hambakatu bakteritega.
  • Vahetage hambahari välja, kui harjased on kahjustatud.
  • Kasutage hambaniiti, et eemaldada hambakatt, mis jääb hammaste vahele ja vältida hambakivi teket raskesti ligipääsetavates kohtades.
  • Rääkige oma hambaarstiga tavalisest kuristusvedelikust, mis sisaldab antiseptilist ainet, mis aitab tappa hambakattu tekitavaid baktereid.
  • Sööge tervislikku toitu ja sööge vähem suhkru- ja tärkliserikkaid toite.
  • Suitsetamisest loobuda.
  • Käige regulaarselt vähemalt iga 6 kuu järel hambaarsti kontrollis, et puhastada hambakatu ja vältida hamba- või igemehaiguste riski.

Hammaste ketenduse oht

Hammaste ketendus on ohutu hambaravi protseduur. Sellel protseduuril on aga mitmeid riske, mis võivad patsiendile tekkida, sealhulgas:

  • Tundlikud hambad.
  • Infektsioon.
  • Valu, turse või verejooks igemetes.
  • Kuivad ja lõhenenud huuled.
  • Baktereemia. Bakterite arvu suurenemine veres võib nõrga immuunsüsteemiga patsientidel vallandada sepsise ja südameprobleemidega patsientidel endokardiidi.