Afaasia on ajukahjustusest põhjustatud suhtlushäire. See häire võib mõjutada kõne- ja kirjutamisvõimet, samuti võimet lugemise või kuulamise ajal sõnadest aru saada.
Tavaliselt eksivad afaasiaga inimesed sõnade õigesse lausesse valimisel ja ühendamisel. Kuid see seisund ei mõjuta kannataja intelligentsuse ja mälu taset.
Afaasia võib tekkida ootamatult pärast seda, kui patsiendil on olnud insult või peavigastus. Kuid afaasia võib areneda ka järk-järgult, kui selle põhjuseks on ajukasvaja või dementsus.
Afaasia põhjused
Afaasia ei ole haigus, vaid pigem sümptom, mis viitab keelt ja suhtlemist reguleeriva ajuosa kahjustusele.
Üks levinumaid afaasiat põhjustava ajukahjustuse põhjuseid on insult. Kui teil on insult, põhjustab aju verevoolu puudumine ajurakkude surma või keelt töötleva ajuosa kahjustamist. Ligikaudu 25–40% insuldihaigetest kannatab afaasia all.
Peavigastuse, ajukasvaja või entsefaliidi põhjustatud ajukahjustus võib samuti põhjustada afaasiat. Sellistel juhtudel kaasnevad afaasiaga tavaliselt muud häired, nagu mäluhäired ja teadvusehäired.
Lisaks võib afaasia tekkida haiguste tõttu, mis põhjustavad ajurakkude funktsiooni vähenemist, nagu dementsus ja Parkinsoni tõbi. Selles seisundis areneb afaasia haiguse progresseerumisel järk-järgult.
Afaasia sümptomid
Afaasia sümptomid võivad olla erinevad, olenevalt kahjustatud ajuosast ja kahjustuse ulatusest. Ilmuvate sümptomite põhjal võib afaasia jagada mitmeks tüübiks, nimelt:
- Wernicke afaasia (vastuvõtlik)Wernicke afaasia on tuntud ka kui retseptiivne afaasia või sensoorne afaasia. Wernicke afaasia on tavaliselt põhjustatud ajukahjustusest vasakpoolses keskuses. Selle afaasia korral on kannatanul raskusi kuuldud või loetud sõnade mõistmisel või mõistmisel. Selle tulemusena esitab patsient lauseid või sõnu, millest ka vestluskaaslasel on raske aru saada.
- Broca afaasia (ekspressiivne)Broca afaasias ehk ekspressiivses afaasias või motoorne afaasia, kannataja teab, mida ta soovib teisele inimesele edastada, kuid tal on raskusi selle väljendamisega. Broca afaasia on tavaliselt põhjustatud vasaku esiosa ajukahjustusest.
- Globaalne afaasiaGlobaalne afaasia on kõige raskem afaasia ja tekib tavaliselt siis, kui inimesel on just olnud insult. Globaalne afaasia on tavaliselt põhjustatud ulatuslikust ajukahjustusest. Globaalse afaasiaga inimestel on raskusi isegi siis, kui nad ei suuda lugeda, kirjutada ega mõista teiste inimeste sõnu.
- Esmane progresseeruv afaasiaSee seisund põhjustab lugemise, kirjutamise, rääkimise ja vestluse mõistmise võime järk-järgulist langust. Primaarne progresseeruv afaasia on haruldane ja seda on raske ravida.
- Anoomne afaasiaAnoomilise afaasiaga või anoomiaga inimestel on kirjutamisel ja rääkimisel sageli raskusi õigete sõnade valiku ja leidmisega.
Millal arsti juurde minna
Kuna afaasia on tõsisema seisundi sümptom, pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teil tekib mõni ülaltoodud sümptomitest. Seisundi halvenemise vältimiseks ja tüsistuste vältimiseks on vajalik arsti läbivaatus.
Afaasia diagnoos
Afaasia diagnoosimiseks küsib arst nii patsiendi sümptomeid kui ka patsiendi ja perekonna haiguslugu, kas otse patsiendilt või patsiendiga kaasas olevalt perekonnalt.
Pärast seda viiakse läbi põhjalik füüsiline läbivaatus, sealhulgas närvisüsteemi uuring.
Diagnoosi kinnitamiseks teeb arst ka mitmeid alljärgnevaid toetavaid uuringuid:
- Suhtlemise hindamineSelle uuringu eesmärk on mõõta patsiendi võimet kirjutada, lugeda, rääkida, mõista vestlust ja sõnalist väljendust.
- Aju skaneerimineSkaneerimise eesmärk on tuvastada kõik ajukahjustused ja näha, kui tõsine kahjustus on. Skaneerimist saab teha MRI, CT-skaneerimise või positronemissioontomograafia (PET-skannimise) abil.
Afaasia ravi
Afaasia ravi sõltub afaasia tüübist, kahjustatud ajuosast, ajukahjustuse põhjusest ning patsiendi vanusest ja seisundist. Kui ajukahjustus on kerge, võib afaasia iseenesest paraneda. Kui haigusseisund on piisavalt raske, võib ravi läbi viia järgmiste meetoditega:
Kõneteraapia
Kõne- ja keeleteraapia seansside eesmärk on parandada suhtlemis- ja kõneoskust. Seda teraapiaseanssi tuleks teha regulaarselt. Kõneteraapiat saab teha kasutades selliseid tehnoloogiaid nagu arvutiprogrammid või rakendused. Seda ravi soovitatakse insuldi tõttu afaasiaga patsientidele.
Narkootikumid
Arst võib afaasia ravimiseks anda ka teatud tüüpi ravimeid. Manustatavad ravimid toimivad tavaliselt aju verevoolu suurendamise teel, vältides edasist ajukahjustust ja suurendades ajus vähenenud keemiliste ühendite hulka.
Operatsioon
Kirurgilisi protseduure võib teha ka siis, kui afaasia on põhjustatud ajukasvajast. Kirurgia eesmärk on eemaldada kasvajad ajus. Eeldatakse, et see protseduur aitab afaasia korral.
Afaasia tüsistused
Kuna afaasia mõjutab suhtlemisvõimet, võib see mõjutada haige igapäevaelu, sealhulgas töö- ja isiklikke suhteid. Nõuetekohase ravi puudumisel võib afaasia põhjustada ka ärevushäireid, depressiooni ja eraldatuse tunnet.
Afaasia ennetamine
Afaasia vältimiseks pole kindlat viisi. Parim, mida saab teha, on vältida tingimusi, mis võivad põhjustada afaasiat. Ennetamist saab teha tervislike eluviiside järgimisega, näiteks:
- Suitsetamisest loobuda
- Vältige alkohoolsete jookide liigset tarbimist
- Säilitage ideaalne kehakaal ja vältige rasvumist
- Treenige regulaarselt vähemalt 30 minutit iga päev
- Vaimu aktiivsena hoidmine, näiteks lugedes või kirjutades