Ultraheli on uurimismeetod patsientide kaebuste põhjuste väljaselgitamiseks. Lisaks diagnostilistele eesmärkidele saab seda uuringut teha ka loote arengu jälgimiseks ja rutiinseks sõeluuringuks teatud haiguste varaseks avastamiseks.
Ultraheli ehk ultraheli on skaneerimistehnika, mis kasutab kõrgsageduslikke helilaineid, et tekitada pilte või kujutisi patsiendi kehas olevate elundite või kudede seisundist.
Ultraheliuuringut tehakse sageli erinevatel eesmärkidel, kuna seda peetakse tõhusaks ja täpseks ning sellel on minimaalsed kõrvalmõjud.
Ultraheli diagnoosimist nõudvad seisundid
Üldiselt kasutab ultraheli kõrgsageduslike helilainete väljastamiseks seadet, mida nimetatakse muunduriks. Anduri enda kasutust saab kohandada vastavalt diagnoosi vajadustele, osa kinnitatakse nahale ja osa sisestatakse kehasse.
Tehnoloogia areng muudab ultraheliuuringu tulemused mitte ainult täpsemaks, vaid neid saab kasutada ka spetsiifilisematel eesmärkidel. Siin on mitut tüüpi ultraheli ja nende kasutusotstarve:
- Transrektaalne ultraheli või päraku kaudu, eesnäärmega seotud probleemide väljaselgitamiseks
- Transvaginaalne ultraheli, et saada pilt emakast ja munasarjadest
- Ehhokardiogramm, et saada pilt südame seisundist
- Doppleri ultraheliuuring veresoonte vereringe seisundi määramiseks ja loote südame löögisageduse jälgimiseks
- Kõhuõõne ultraheli, et saada pilt kõhukoe ja selles olevate elundite seisundist
- Neerude ultraheliuuring neerude ümbritsevate struktuuride ja kudede jälgimiseks
- Rindade ultraheli, rinnakoest pildi saamiseks
- Silma ultraheli, silma struktuuri uurimiseks
Lisaks kasutatakse ultraheli sageli ka rasedate naiste loote arengu jälgimiseks, samuti kolju, aju ja beebi pea sees olevate kudede struktuuri jälgimiseks. Ultraheli võib juhtida ka kehakoeproovide kogumist biopsia tehnikaga.
Ultraheliuuringu ettevalmistamine ja protseduur
Ultraheliuuringu läbiviimisel peate teadma mitmeid asju, sealhulgas:
Ettevalmistus enne ultraheli
Tavaliselt palub arst teil enne ultraheliuuringut 8-12 tundi paastuda, eriti kui uuring tehakse kõhupiirkonnas. Seda seetõttu, et seedimata toit võib helilaineid blokeerida, mille tulemuseks on ebatäpsed pildid.
Teatud siseorganite, näiteks sapipõie ultraheliuuringu puhul palutakse teil 6–8 tundi enne uuringut mitte süüa ega juua peale vee. See on vajalik selleks, et sapipõie suurus ei väheneks.
Samal ajal soovitavad arstid rasedatel, kes soovivad oma loote seisundit kontrollida, juua umbes 1-2 tundi enne ultraheliuuringut vähemalt 4-6 klaasi vett. Eesmärk on täita põis, parandades seeläbi pildikvaliteeti.
Ultraheli abil saavad arstid määrata ka loote soo. Tavaliselt saab loote sugu ultraheli abil teada vähemalt 18. rasedusnädalal. Seega, jah, rasedad naised ei pea uskuma müüte, mis puudutavad poisi või tüdruku eostamist.
Ultraheli uurimise protseduur
Enne ultraheliuuringu algust palutakse teil tavaliselt selili heita. Järgmisena rakendab arst spetsiaalset geeli, et vältida hõõrdumist naha ja anduri vahel. Geel hõlbustab ka helilainete kehasse viimist.
Ultraheliuuringu ajal liigutatakse andurit ümber uuritava kehaosa. Seda liigutust on vaja selleks, et saadetud helilained saaksid tagasi põrkuda ja tekitada hea pildi.
Ultraheli ajal palub arst teil asendit muuta. Seda tehakse saadud piltide kvaliteedi parandamiseks. Pärast ultraheliuuringu lõppu puhastab arst peale kantud geeli.
Pärast ultraheli tulemuste saamist hindab arst teile tulemusi ja selgitab neid. Ultraheliuuringu tulemuste kohta teeb arst ka akti.
Ultraheli eelised ja puudused
Ultraheli saab teha kliinikus või haiglas. Protseduur ise võtab tavaliselt aega umbes 30–60 minutit. Pärast ultraheliuuringut pole mingeid piiranguid, nii et saate teha oma tavapäraseid tegevusi.
Ultrahelil on ka mõned eelised ja puudused. Allpool on toodud mõned ultraheli eelised:
- Valuvaba
- Ei ole vaja nõelu, süste ega sisselõikeid
- Ei kasuta kiirgust, seega peetakse seda ohutumaks
- Suudab tuvastada mitmesuguseid probleeme keha kudedes, veresoontes ja elundites
- Laialdaselt kättesaadav ja odavam
Mis puudutab puudusi, siis ultraheli kasutab ultraheli energiat, mis võib avaldada kehale bioloogilist mõju, näiteks soojendada kudesid ja tekitada kehavedelikes või kudedes pisikesi gaasitaskuid.
Kui aga tervishoiuteenuse osutajad ja meditsiinitöötajad seda hoolikalt läbi viivad, saab nende kõrvaltoimete tõenäosust minimeerida.
Kuigi ultraheliuuringul on minimaalsed riskid, on sellel protseduuril siiski piirangud. Ultraheli helilained ei suuda tungida luuga kaitstud elunditesse või kudedesse, nagu kopsud ja aju.
Luu poolt blokeeritud osa jaoks teeb arst muid uurimismeetodeid, näiteks CT-skannimist, MRI, või röntgen.
Kui teil on vigastus või kaebused teatud terviseprobleemide kohta, pöörduge arsti poole. Arst kontrollib teie seisundit ja vajadusel teeb ultraheliprotseduuri.