VCT või vabatahtlik nõustamine ja testimine määratletud kui vabatahtlik HIV nõustamine ja testimine (KTS). Selle teenuse eesmärk on aidata ennetada, ravida ja ravida inimesi, kellel on HIV/AIDS. VCT-d saab teha tervisekeskuses või haiglas või VCT-teenuseid pakkuvas kliinikus.
HIV/AIDS on endiselt oluline ülemaailmne terviseprobleem, eriti arengumaades nagu Indoneesia. WHO hinnangul on maailmas umbes 35 miljonit inimest, kellel on HIV ja kellest umbes 19 miljonit ei tea, et nad on HIV-iga nakatunud.
Tervishoiuministeeriumi ja WHO andmetele tuginedes on 2018. aastal Indoneesias hinnanguliselt umbes 640 tuhat HIV-i haiget, kellel on vähemalt 46 tuhat uut HIV-i juhtumit.
Seetõttu on VCT programmil väga oluline roll haiguse leviku tõkestamisel.
VCT etapid ja protsessid
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on välja andnud VCT juhendi, mis on kasulik HIV avastamiseks ja ravimiseks kogu maailmas. Neid juhiseid rakendatakse seejärel erinevates riikides, eriti arengumaades.
Põhimõtteliselt on VCT konfidentsiaalne ja seda tehakse vabatahtlikult. See tähendab, et see toimub ainult VCT teenusepakkuja juurde kontrolli tulnute initsiatiivil ja nõusolekul. VCT käigus tehtud uuringute tulemusi hoitakse konfidentsiaalsena.
Pärast kirjaliku nõusoleku allkirjastamist saab VCT teha kohe. Peamised protsessid HIV/AIDSi käsitlemisel VCT kaudu on järgmised:
Nõustamisetapp enne testi
Nõustamisel annab nõustaja klientidele teavet HIV ja AIDSi kohta. Nõustamise käigus esitab nõustaja kliendile ka mitmeid küsimusi.
Kliente julgustatakse olema nõustajaga aus ja avatud, rääkides varasematest harjumustest või tegevustest, mille puhul on kahtlus, et neil on oht HIV-viirusega kokku puutuda, näiteks töö- või igapäevatoimingud, seksuaalne aktiivsus ja narkootikumid. kasutada süstimise teel.
Nõustamisseansil võib nõustaja küsida ka kliendi haiguslugu või varasemaid ravimeid, näiteks sugulisel teel levivate infektsioonide või vereülekande ajalugu.
HIV test
Pärast seda, kui klient on nõustamise kaudu saanud selge info, selgitab nõustaja, milliseid uuringuid saab teha ja küsib kliendilt nõusolekut (teadlik nõustumine) lasta end HIV-i suhtes testida.
Pärast kirjaliku nõusoleku saamist võib teha HIV-testi. Kui testi tulemused on kättesaadavad, teavitatakse klienti ja palutakse tulla tagasi VCT teenusepakkuja poole, et nõustaja saaks tehtud tulemused teada.
Nõustamise etapid pärast testi
Pärast testitulemuste saamist läbib klient nõustamisjärgse etapi. Kui testi tulemus on negatiivne, annab nõustaja siiski arusaama HIV/AIDSi riski vähendamise olulisusest. Näiteks klientide koolitamine turvalisema seksi ja kondoomi kasutamise kohta.
Kui testitulemused on aga positiivsed, pakub nõustaja emotsionaalset tuge, et kannatanu ei heiduks. Nõustaja annab ka teavet järgmiste sammude kohta, mida saab teha, nagu ravi ja ravimid, mida tuleb ette võtta.
Nõustaja annab ka juhiseid, et klient saaks alati järgida tervislikke eluviise ja astuda samme HIV-i edasikandumise vältimiseks teistele.
Järgmises etapis on nõustaja roll jätkuvalt toetada ja tugevdada HIV-i haigete vaimset tervist, et nad jääksid entusiastlikuks nii tegevustes kui igapäevaelus ning tagaksid HIV-haigete regulaarse ravi jätkumise.
Mõned VCT tegemise eelised
HIV/AIDS-i nakatumise suhtes tuleb olla ettevaatlik, sest HIV-nakkuse esmased sümptomid puuduvad. Ilma piisavate teadmisteta on HIV-i levikut üha raskem vältida.
Seetõttu tuleb HIV-i kohta teabe saamiseks esmase sammuna läbi viia VCT, et HIV-nakkusega inimestel oleks võimalik see kohe võimalikult varakult avastada ja vajalikku ravi saada.
See meetod on väga kasulik HIV/AIDSi ennetamise ja kontrolli all hoidmise sammuna. Kuigi puudub ravi, mis suudaks HIV/AIDSi täielikult välja ravida, võib praegu HIV-i raviks kasutatav retroviirusevastane ravi (ARV) pärssida HIV-viiruse arengut patsiendi kehas.
Seega on HIV/AIDSiga (PLWHA) põdevatel inimestel võimalik parandada oma elukvaliteeti ja vastupidavust. Saades regulaarselt eluaegset ARV-ravi, saab HIV-iga nakatunud endiselt töötada, koolis ja tööl käia.
Enamik HIV/AIDSiga elavatest inimestest on noored. Erinevatel peamistel põhjustel, nagu riskantne seksuaalkäitumine, näiteks seksuaalpartnerite sagedane vahetamine ja kondoomi kaitseks mittekasutamine, augustuste või tätoveeringute tegemine ning narkootikumide kasutamine süstenõelte kaudu.
Kuid mitte ainult noored, vaid kõik võivad HIV-i nõustamisele minna ega pea kartma VCT-d. See samm võib tegelikult aidata suurendada kõigi teadmisi HIV/AIDSi ennetamise ja ravi kohta.
Heade teadmistega relvastatud VCT ei suuda mitte ainult ära hoida HIV-i levikut, vaid vähendab ka HIV/AIDSiga (PLWHA) elavate inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist.