Kusepõievähk on vähk, mis saab alguse põiest ebanormaalse rakkude kasvu tõttu. Kusepõie vähki iseloomustab sageli vere olemasolu uriinis.
Põis on elund, mis asub alakõhu keskosas. See organ toimib uriini mahutamiseks, enne kui see eritub kehast läbi kanali, mida nimetatakse kusitiks.
Kusepõievähk tekib siis, kui põie rakud kasvavad kontrollimatult ja moodustavad vähirakke. Kui nad kasvavad edasi, võivad vähirakud levida põie ümbritsevatesse kudedesse või teistesse kaugematesse organitesse, nagu maks, luud ja kopsud.
Kusepõievähi tüübid
Kusepõie vähk jaguneb mitmeks tüübiks vastavalt vähirakkude kasvukohale, nimelt:
Uroteeli kartsinoom
Uroteeli kartsinoom on kõige levinum põievähi tüüp. Uroteeli kartsinoom alustada lahtris uroteliaalne, mis on põie sisemust vooderdavad rakud.
Lamerakk-kartsinoom
Lamerakud cartsinoom Lamerakk-kartsinoom ehk lamerakuline kartsinoom on teatud tüüpi põievähk, mis saab alguse põie limaskestas kasvavatest õhukestest lamedastest rakkudest.
Seda tüüpi põievähk tekib siis, kui põis on pidevalt ärritunud, näiteks kuseteede kateetri pikaajalise kasutamise või korduvate põieinfektsioonide tõttu.
Adenokartsinoom
Adenokartsinoom See kasvab näärmerakkudes, mis on põie lima tootvate näärmete rakud. Adenokartsinoom See tekib siis, kui põis muutub pikema aja jooksul põletikuliseks.
Põievähi põhjused ja riskifaktorid
Kusepõievähki põhjustavad muutused (mutatsioonid) põie rakkudes. Need mutatsioonid põhjustavad rakkude kontrollimatut kasvu ja vähirakkude moodustumist, mis võivad levida (metastaasid) teistesse kehaorganitesse.
Ei ole teada, mis põhjustab nende rakkude vähirakkudeks muutumise. Siiski on mitmeid tegureid, mis võivad suurendada inimese põievähi tekkeriski, nimelt:
- Kas teil on suitsetamise harjumus
- Meessoost
- Vanuse suurenemine, eriti üle 55-aastastel
- Kas teil on anamneesis vähk, nii endal kui ka teie perekonnal
- Kokkupuude kemikaalidega, nagu arseen ja naha-, kummi-, tekstiili- ja värvitööstuses kasutatavad kemikaalid, nagu aniliinvärvid, bensidiin, ksenüülamiin, o-toluidiin, 4-aminobifenüül ja 2-naftüülamiin
- Teil on olnud kiiritusravi põie lähedal asuva vähi (nt soolevähi) raviks
- on saanud keemiaravi tsisplatiini või tsüklofosfamiidiga
- Liiga varane menopaus, st alla 45-aastased
- Kuseteede kateetri pikaajaline kasutamine
- Kuseteede infektsioonid ja kroonilised põiekivid
- Ravimata skistosomiaasi käes
- 2. tüüpi diabeedi all kannatavad
Põievähi sümptomid
Kõige sagedasem sümptom põievähiga patsientidel on vere olemasolu uriinis (hematuria). See kaebus muudab uriini värvuse punakaks või pruuniks.
Teised sümptomid, mida põievähi põdejad võivad kogeda, on järgmised:
- Sage urineerimine
- Suurenenud urineerimise sagedus
- Raskused uriini hoidmisel (uriinipidamatus)
- Sage tung ootamatult urineerida
- Valu või põletustunne urineerimisel
Kui põievähk kasvab ja levib teistesse kehaosadesse, võivad sümptomid varieeruda, sealhulgas:
- Vaagnavalu
- Söögiisu kaotus
- Kaalukaotus
- Jalgade turse
- Luuvalu
Millal arsti juurde minna
Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teil tekib mõni ülaltoodud sümptomitest, eriti kui kahtlustate, et teie uriinis on verd.
Pidage meeles, et vere olemasolu uriinis ei tähenda alati põievähki, vaid see võib olla tingitud ka põiepõletikust, neerupõletikust, neerukividest, eesnäärme suurenemisest ja uretriidist, mis on kusiti põletik.
Seetõttu on vere leidmisel uriinis oluline pöörduda arsti poole, et oleks võimalik kindlaks teha täpne põhjus ja määrata sobiv ravi.
Kusepõie vähi diagnoos.
Arst uurib patsiendi sümptomeid, patsiendi ja perekonna haiguslugu ning seda, kas patsient on kokku puutunud kemikaalidega, mis võivad suurendada põievähi tekkeriski.
Pärast seda teeb arst digitaalse rektaalse uuringu, et tuvastada vähile viidata võivate tükkide olemasolu.
Põievähi kahtluse korral teeb arst täiendavaid uuringuid, näiteks:
- Tsütoloogiline uriinianalüüs vähirakkude olemasolu tuvastamiseks patsiendi uriiniproovis
- Skaneerimine kontrastainega varustatud röntgenikiirgusega, CT skaneerimine või MRI, et näha põie seisundit
- Tsüstoskoopia, et näha põie seisukorda läbi väikese toru kaameraga
- Kudede võtmine (biopsia) põiest, et näha, kas võetud koeproovis on vähirakke
Pärast seda, kui patsiendil on kinnitatud põie vähk, määrab arst kindlaks haiguse staadiumi või raskusastme. See otsus aitab arstil määrata sobiva ravimeetodi.
Kusepõievähk jaguneb 5 staadiumiks, staadiumist 0 kuni 4. staadiumini. Järgnev on selgitus:
- 0. etapp
Vähk ei ole põie limaskestast kaugemale levinud
- I etapp
Vähk on läbinud põie limaskesta, kuid pole veel jõudnud põie lihaskihti
- II etapp
Vähk on levinud põie lihaste limaskestale
- III etapp
Vähk on levinud põie ümbritsevatesse kudedesse
- IV etapp
Vähk on levinud teistesse põie ümbritsevatesse organitesse
Kusepõie vähi ravi
Kusepõievähi ravi sõltub vähi tüübist, staadiumist, vanusest ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Mõned meetodid, mida arstid saavad teha, on järgmised:
1. Immunoteraapia
Immunoteraapia on ravimite või vaktsiinide manustamine, et aidata immuunsüsteemil vähirakkudega võidelda. Immunoteraapiat saab teha süstides vaktsiini veeni või otse põide (intravesikaalne).
Kusepõievähi immunoteraapias kasutatav vaktsiin on BCG vaktsiin, mida kasutatakse tuberkuloosi (TB) ennetamiseks. See vaktsiin meelitab põide immuunrakke, et võidelda vähirakkudega.
2. Keemiaravi
Keemiaravi on kahe või enama ravimi manustamine vähirakkude hävitamiseks. Nii nagu immunoteraapiat, võib keemiaravi ravimeid süstida otse põide või veeni kaudu.
Põievähi kemoteraapias sageli kasutatavad ravimid on tsisplatiini kombinatsioon metotreksaadi või vinblastiiniga.
3. Kiiritusravi
Kiiritusravi või kiiritusravi eesmärk on tappa vähirakud kõrge kiirgustaseme, näiteks röntgenikiirguse ja prootonite abil. Mõnel juhul võib kiiritusravi kombineerida keemiaraviga või teha pärast operatsiooni vähirakkude eemaldamiseks.
4. Operatsioon
Kusepõievähi raviks kasutatavate operatsioonide tüübid on järgmised:
- Kusepõie kasvaja transuretraalne resektsioon ( TURBT ), mis on vähi eemaldamine spetsiaalse traadi või vaheaegktoskoop
- Osaline tsüstektoomia, mis on vähirakkude poolt mõjutatud põie osa eemaldamine
- Radikaalne tsüstektoomia, mis on kogu põie ja mõnede ümbritsevate elundite eemaldamine
Kusepõie vähi tüsistused
Kusepõievähk võib levida teistele lähedalasuvatele organitele, nagu vaagna, maksa, kopsude ja luude lümfisõlmed. Muud tüsistused, mis võivad tekkida, on järgmised:
- Vere puudumine või aneemia
- Erektsioonihäired meestel
- Seksuaalne düsfunktsioon naistel
- Kontrollimatu urineerimine (uriinipidamatus)
- kusejuha turse (hüdronefroos)
- Ureetra ahenemine (ureetra ahenemine)
Kusepõievähi ennetamine
Nagu eespool selgitatud, ei ole veel teada, mis põhjustab põievähki. Seetõttu on selle haiguse ennetamine keeruline. Kusepõievähi riski saab aga vähendada tervislike eluviisidega, näiteks:
- Loobuge suitsetamisest, kui suitsetate, ja hoiduge passiivsest suitsetamisest
- Vältige kokkupuudet kemikaalidega, kasutades selleks isikukaitsevahendeid ja järgides töökeskkonnas ohutusprotseduure
- Sööge antioksüdantide rikkaid puu- ja köögivilju, et vähendada vähiriski
- Treeni regulaarselt