Inimese organsüsteem on organite kogum, mis toetavad ja töötavad koos, et hoida keha nii nagu peaks. Inimorganismi tervise määrab see, kas organsüsteemi talitlus on hea või mitte.
Elund on kudede kogum, millel on üks või mitu funktsiooni. Asukoha järgi jagunevad kehaorganid siseorganiteks ja välisorganiteks. Süda, neerud, magu ja sooled on mõned näited siseorganitest, samas kui välisorganite näited on nina ja nahk.
Need erinevat tüüpi elundid töötavad koos ja moodustavad inimkehas organsüsteemi. Kui üks organ ei tööta korralikult, avaldab see mõju teistele keha organitele. Seetõttu on oluline alati säilitada organsüsteemide talitlus, et organismi tervis säiliks.
Inimese erinevad organsüsteemid
Vastavalt nende funktsioonidele võib inimkeha organsüsteemid jagada mitmeks osaks, mille hulka kuuluvad:
1. Meelesüsteem
Inimese meelesüsteem koosneb viiest meelest või sellest, mida tavaliselt nimetatakse viieks meeleks. Viis meelt koosnevad silmadest, mis funktsioneerivad nägemiseks, kõrvadest kuulmiseks, ninast haistmiseks, keelest maitsmiseks ja nahast kui kompimismeelest.
Eelkõige on nahk ka osa terviklikust süsteemist, mis on süsteem, mis katab keha siseorganeid. Lisaks kompimismeele toimimisele toimib nahk ka keha kaitsjana kahjulike mikroorganismide ja kemikaalide eest, reguleerib kehatemperatuuri ning hoiab ära keha liiga kiire vedelikukaotuse.
2. Kardiovaskulaarsüsteem
Kardiovaskulaarsüsteem vastutab sujuva vereringe tagamise eest, pumbates ja ringledes verd kogu kehas. Kardiovaskulaarsüsteem koosneb südamest (kardio) ja veresoontest (vaskulaarne).
Veri ise on hapniku, toitainete ja muude oluliste ainete, näiteks hormoonide, transpordivahend kogu kehas. Lisaks vastutab veri ka mürgiste ainete, näiteks süsihappegaasi, kandmise eest, mida kehast eemaldada.
3. Hingamissüsteem
Hingamissüsteem on üks elundisüsteeme, millel on inimese ellujäämisel ülitähtis roll. Selle süsteemi ülesanne on võtta sissehingatavast õhust hapnikku ja eemaldada kehast süsihappegaasi kui ainevahetusjäätmeid.
Hingamissüsteem koosneb ninast, kurgust, kõrist, hingetorust ja bronhidest ning kopsudest. Kopsudes toimub õhust hapniku neeldumise protsess, mis ringleb keharakkudes ja kudedes.
4. Seedesüsteem
Seedesüsteem võimaldab kehal toitu vastu võtta, seejärel töödelda toitaineteks ja energiaks, mida organism kergemini omastab. Toidu energiaks ja toitaineteks muutmise protsess hõlmab seedesüsteemi, mis koosneb suust, söögitorust, maost, maksast, kõhunäärmest ja sooltest.
5. Reproduktiivsüsteem
Meestel ja naistel on erinev reproduktiivsüsteem. Meeste reproduktiivsüsteem hõlmab kõiki seksuaalvahekorra ajal järglaste saamiseks kasutatavaid organeid, nagu peenis, munandid, munandimanus ja vase deferens.
Samal ajal hõlmab naiste reproduktiivsüsteem kõiki seksuaalvahekorraks, raseduseks ja lapse kandmiseks vajalikke organeid. Reproduktiivorganite hulka kuuluvad tupp, emakas, munasarjad ja munajuhad.
6. Urogenitaalsüsteem
Urogenitaalsüsteem koosneb neerudest, kuseteedest, põiest ja kusiti. See organsüsteem filtreerib veres toksiine, vedelikke ja liigseid elektrolüüte, nagu kaalium ja naatrium.
Pärast filtreerimist imendub veri uuesti ja ringleb kogu kehas, samas kui filtreeritud jääkained ja mürgised ained erituvad uriiniga.
Lisaks uriini väljutamisele vastutab see süsteem ka elektrolüütide ja kehavedelike hulga reguleerimise eest, samuti selle eest, et vere happe-aluse ehk pH tase oleks normaalsel tasemel.
7. Närvi- ja lihasluukonna süsteem
Närvisüsteem koosneb kõigist keha närvirakkudest, nii sensoorsetest kui motoorsetest närvidest. Närvisüsteem võimaldab inimestel ümbritsevat keskkonda tunda, mõista ja sellele reageerida. Närvisüsteem mängib rolli ka keha liikumises koos luu- ja lihaskonna süsteemiga.
Lihas-skeleti süsteem hõlmab lihaseid (muskuloskelett) ja luid (skeleti). Üldiselt toimib see süsteem keha liigutamiseks, kehahoiaku ja tasakaalu säilitamiseks, ainevahetuse kaudu kehasoojuse genereerimiseks ja siseorganite kaitsmiseks.
8. Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteem koosneb ajus asuvast hüpotaalamust ja näärmetest, mis vastutavad hormoonide tootmise eest, mida keha kasutab erinevate kehafunktsioonide, nagu hingamine, ainevahetus, paljunemine, liikumine, kasv, sensoorne taju ja seksuaalne areng, juhtimiseks.
Organismi erinevad näärmed, mis hõlmavad endokriinsüsteemi, on kilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munandid ja munasarjad.
9. Eritussüsteem
Eritussüsteem on inimese organsüsteem, mis eemaldab ainevahetusjäägid ja muud ained, mida organism peab mürgiseks.
Toksiinid ja jääkained organismist väljutatakse eritussüsteemi kaudu, mis koosneb naha higinäärmetest, urogenitaalsüsteemi poolt toodetud uriinist ja seedesüsteemi poolt toodetud väljaheitest või väljaheitest.
10. Immuunsüsteem
Immuunsüsteem ehk immuunsüsteem on organismi süsteem, mis sisaldab spetsiaalseid rakke, nagu valged verelibled ja lümfotsüüdid, aga ka lümfisüsteemi, mis koosneb põrnast, maksast, harknäärest ja lümfisõlmedest.
Immuunsüsteem mängib rolli kahjulike või toksiliste ainete, vähirakkude ja erinevate infektsioonide põhjuste (nt viirused, bakterid, seened ja parasiidid) tuvastamisel. Lisaks toodab see süsteem selle hävitamiseks antikehi.
Inimese organsüsteemidel on erinevad funktsioonid, kuid need on siiski omavahel seotud ja toetavad üksteist. Organsüsteemide optimaalsel toimimisel hoidmine on terve keha tagamiseks väga oluline.
Organismi organsüsteemide tervise säilitamiseks on soovitatav järgida tervislikke eluviise ja käia regulaarselt arsti juures tervisekontrollis, eriti kui teil on teatud haiguste oht.