Hüpotalamuse ja toodetud hormoonide funktsiooni tähtsus

Hüpotalamus on osa ajust, mis eritab hormoonide kujul kemikaale, mida organism vajab, et aidata kontrollida organismi organeid ja rakke. Hüpotalamuse põhiülesanne on homöostaas, mis on kõigi kehasüsteemide stabiilse toimimise tagamine ja säilitamine.

Hüpotalamus toodab hormoone, mis kontrollivad hormoonide tootmist hüpofüüsis. Toodetud hormoonidel on oluline kasu ja need säilitavad inimeste tervise erinevaid aspekte. Kui hüpotalamuse talitlus on häiritud, mõjutab see hormoonide tasakaalu organismis tervikuna.

Hüpotalamuse mitmesugused funktsioonid

Kuigi hüpotalamuse funktsioon on väike, on see väga oluline keha funktsioonide kontrollimisel, näiteks kehatemperatuuri, nälja ja janu kontrollimisel. Hüpotalamuse funktsioon mängib rolli ka paljudes kehas toimuvates protsessides, sealhulgas teadlikus või teadvustamata käitumises, aga ka endokriinsetes funktsioonides, nagu ainevahetus ning kasv ja areng.

Hüpotalamuse funktsioon on seotud ka keha võimega kontrollida mitmeid muid asju, sealhulgas:

  • Südamerütm
  • Meeleolu
  • Une kvaliteet ja kvantiteet
  • Seksitung
  • Hormoonide vabanemine paljudest näärmetest, sealhulgas hüpofüüsist.

Neid asju ei saa lahutada hüpotalamuse funktsioonist, mis töötab koos hüpofüüsiga, tootes keha jaoks olulisi hormoone.

Hüpotalamuse poolt toodetud hormoonid

Hüpotalamuse eritatavad olulised hormoonid on järgmised:

  • Hantidiureetiline hormoon

    Selle hormooni ülesandeks on reguleerida veetaseme tasakaalu kehas, sealhulgas veremahtu, mis omakorda mõjutab vererõhku.

  • Oksütotsiin

    Hormoon oksütotsiin mõjutab reproduktiivsüsteemi, nagu sünnitus, imetamine ja ejakulatsioon. See hormoon kontrollib ka erinevaid inimkäitumisi, nagu seksuaalne erutus, ärevus ning loob imetamise ajal emotsionaalseid sidemeid ema ja lapse vahel.

  • Somatostatiin

    On kesknärvisüsteemis töötav hormoon, mis pärsib ja piirab teiste hormoonide, eriti kasvuhormooni (kasvuhormooni) tootmist ja tööd.kasvuhormoon, GH) ja TSH (kilpnääret stimuleeriv hormoon).

  • Kasvuhormooni vabastav hormoon (kasvuhormooni vabastav hormoon, GHRH)

    See hormoon mängib rolli kasvus, sealhulgas laste füüsilises arengus ja täiskasvanute ainevahetuses, stimuleerides kasvuhormooni vabanemist.

  • Gonadotropiini vabastav hormoon (gonadotropiini vabastav hormoon, GRH)

    Töö stimuleerib reproduktiivfunktsioonidega, nagu menstruatsioon, puberteet ja suguelundite küpsemine, seotud hormoonide vabanemist.

  • Kortikotropiini vabastav hormoon (kortikotropiini vabastav hormoon, CRH)

    Kontrollib keha reaktsiooni füüsilisele ja emotsionaalsele stressile ning vastutab isu mahasurumise ja ärevuse vallandamise eest.

  • Htüreotropiini vabastav hormoon

    See hormoon stimuleerib kilpnäärmehormooni tootmist, et kontrollida organismi ainevahetust, südame-veresoonkonna süsteemi, aju arengut, lihaste kontrolli, samuti seedimist ja luude tervist.

Hüpotalamuse funktsioonihäire põhjused ja sümptomid

Hüpotalamuse funktsioon keha jaoks võib olla pärsitud hüpotalamuse funktsiooni häirete tõttu, mida nimetatakse ka hüpotalamuse düsfunktsiooniks. Sellel seisundil on erinevad põhjused. Hüpotalamuse düsfunktsiooni kõige levinumad põhjused on aga ajuoperatsioonist tulenevad tüsistused, rasked peavigastused, ajukasvajad ja kiiritus.

Muud hüpotalamuse düsfunktsiooni põhjused on järgmised:

  • Infektsioon ja põletik
  • Toitumisprobleemid, näiteks toitumishäirete, nagu anoreksia või äärmusliku kaalukaotuse tõttu.
  • Geneetilised häired, nagu Prader-Willi sündroom, Kallmanni sündroom kuni diabeedi insipiduseni.
  • Aju veresoonte häired, nagu aneurüsmid ja subarahnoidaalne hemorraagia.

Hüpotalamuse funktsioonihäirete sümptomid tekivad tavaliselt ebanormaalse hormooni töö või ajurakkude kommunikatsiooni häirete tõttu. Lastel on tavaliselt kasvuprobleeme, varajane puberteet või isegi hiline puberteet. Kasvaja korral on sümptomiteks peavalu, külmavärinad või nägemishäired.

Oluline on säilitada hüpotalamuse funktsioon, et kõik kehasüsteemid töötaksid normaalselt. Ainevahetushäirete sümptomite, sealhulgas kasvu- ja arenguhäirete ning kehakaalu ilmnemisel peate viivitamatult konsulteerima arstiga, et saaksite sobiva ravi ja ei tekiks täiendavaid tüsistusi.