Jsüdamepekslemine on seisund kui inimene tunneb sensatsiooni südatema pulseeriv ka tugev ka kiirevõi ebaregulaarne. Sensatsiooni võib piirkonnas tunda rinnus, kuni kurgus või kaela.
Üldiselt ei ole südamepekslemine ohtlik ja taandub iseenesest. Siiski tuleb südamepekslemist jälgida, kui sellega kaasneb pearinglus, õhupuudus ja minestamine. See seisund võib anda märku südameprobleemist, näiteks arütmiast, mis nõuab arstiabi.
Südamepekslemise põhjused
Südamepekslemise põhjust on sageli raske kindlaks teha. Kuid see seisund on tavaliselt põhjustatud järgmistest teguritest:
1. Elustiil, näiteks:
- Suitsetamisharjumus
- Pole piisavalt magada
- Tugev füüsiline treening
- Alkohoolsete jookide tarbimise tagajärjed
- Kofeiini sisaldavate jookide, nagu kohv, tee ja energiajoogid, tarbimine
- Narkootikumide kuritarvitamine, nagu amfetamiinid, ecstasy, kokaiin või marihuaana
- Vürtsika toidu tarbimine
2. Psühholoogilised tegurid, näiteks:
- Stress või ärevus
- Paanikahoog
- Äärmiselt ärevil või hirmul
3. Narkootikumid, sealhulgas:
- Astma ravim
- Kõrge vererõhu ravimid (antihüpertensiivsed ravimid)
- Antihistamiinikumid
- Antibiootikumid
- Antidepressandid
- seenevastane
4. Hormonaalsed muutused, näiteks ajal:
- Menstruatsioon
- Rasedus
- Menopaus
5. Südame rütmihäired või arütmiad, sealhulgas:
- kodade virvendusarütmia
- Kodade laperdus
- Ventrikulaarne tahhükardia
- Supraventrikulaarne tahhükardia
6. Südamehaigused, sealhulgas:
- Südamepuudulikkus
- Kaasasündinud südamehaigus
- Kardiomüopaatia
- südameklappide haigus
7. Teatud haigused või seisundid, näiteks:
- Dehüdratsioon
- Palavik üle 38 kraadi Celsiuse järgi
- Hüpertüreoidism
- Aneemia
- Feokromotsütoom
- Ortostaatiline hüpotensioon
- Madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia)
Südamelöögi sümptomid
Südamepekslemisega patsiendid tunnevad järsku tugevat, kiiret või ebaregulaarset südamelööki. Need aistingud võivad tekitada patsiendi ebamugavustunnet.
Neid sümptomeid võivad patsiendid kogeda nii aktiivsel kui ka puhkeolekul. Lisaks rinnale võib neid sümptomeid tunda ka kurgus või kaelas. See seisund ilmneb tavaliselt sekundite või minutite jooksul.
Millal arsti juurde minna
Südamepekslemise tunne ei ole üldjuhul põhjustatud ohtlikust seisundist. Pöörduge aga viivitamatult arsti poole, kui südamepekslemisega kaasnevad järgmised kaebused:
- Keha tunneb nõrkust
- Raske hingata
- Külm higi
- Suur pearinglus
- Uimas või segaduses
- Rindkere valutab ja tunneb survet
- Valu kätes, kaelas, lõualuus ja seljas
- Puhkeolekus jääb pulss üle 100 löögi minutis
- Nõrk
Südamelöögi diagnoosimine
Diagnoosi alustamiseks viib arst patsiendiga läbi küsimuste ja vastuste seansi sümptomite kohta, mis võivad viidata südameprobleemile. Kuigi mitte kõik südamepekslemised ei ole põhjustatud südameprobleemidest, tuleb see uuring läbi viia, et vältida südameprobleemidest tingitud tüsistusi.
Arst küsib ka teiste südamepekslemisega kaasneda võivate sümptomite kohta. Eesmärk on avastada muid haigusseisundeid, mis võivad põhjustada südamepekslemist, näiteks kilpnäärme häired. Arst küsib ka kehalise aktiivsuse, stressitaseme, kasutatavate ravimite ja patsiendi haiguslugu kohta.
Pärast seda viib arst läbi põhjaliku füüsilise läbivaatuse, mis hõlmab patsiendi vererõhu, kehatemperatuuri ja südame löögisageduse mõõtmist. Arst teeb ka spetsiifilisi analüüse, näiteks kuulab stetoskoobi abil patsiendi südant ja katsub kaela esiosa, et uurida kilpnääret.
Järgmisena teeb arst diagnoosi kinnitamiseks täiendavad uuringud. Üldjuhul on esmaseks uuringuks elektrokardiograafia (EKG). Kuid kuna südamepekslemine on üldiselt katkendlik, ei pruugi EKG tuvastada kõrvalekaldeid südames.
Südamepekslemise kahtluse korral suunatakse patsient kardioloogi juurde järgmistele uuringutele:
- Jälgige südame elektrilist aktiivsust 24-48 tunni jooksul spetsiaalse varustusega (Holteri monitor)
- Südame ultraheli või ehhokardiograafia
- Südame elektrofüsioloogia
- Südame MRI
- Koronaarangiograafia
Kui südameuuringu tulemused kõrvalekaldeid ei näita, võib südamekloppimise põhjuse tuvastamiseks teha muid uuringuid. Mõned kontrollid, mida saab teha, on järgmised:
- Täielik vereanalüüs aneemia tuvastamiseks
- Hormoonanalüüsid, kilpnäärme ületalitluse tuvastamiseks või feokromotsütoom
- Uriinianalüüs illegaalsete uimastite tarvitamise tuvastamiseks
- Rasedustest
Südamelöögi ravi
Südamepekslemise ravi sõltub põhjusest. Patsientide puhul, kes põevad teatud haigusi, nagu arütmia, südamepuudulikkus või hüpertüreoidism, suunab arst patsiendi spetsiifilise ravi saamiseks vastava spetsialisti juurde.
Ebatervislikust eluviisist, nagu suitsetamine või liiga palju kofeiini sisaldavate jookide tarbimine, põhjustatud südamepekslemise korral soovitatakse patsiendil muuta oma elustiil tervislikumaks, näiteks treenides.
Patsientidel, kellel esineb ravimite kasutamisest tingitud südamepekslemist, on soovitatav konsulteerida ravi andnud arstiga. Patsientidel ei soovitata koheselt lõpetada ettenähtud ravimite võtmist ilma eelnevalt arstiga nõu pidamata.
Samal ajal võivad arstid psühholoogilistest teguritest põhjustatud südamepekslemise korral soovitada patsientidel proovida lihtsaid lõõgastusvõtteid, et leevendada paanikahoogusid ja ärevust. Vajadusel suunatakse patsient psühholoogi või psühhiaatri juurde, et patsiendi kogetud psüühiline seisund saaks hakkama.
Südamelöögi tüsistused
Südamepekslemine põhjustab harva tüsistusi. Kuid südamehaigustest põhjustatud südamepekslemise korral võivad tekkida järgmised tüsistused:
- insult
- südame seiskumine
- Südamepuudulikkus
Südamelöögi ennetamine
Südamepekslemist saab ennetada, kui vähendada või vältida vallandavaid tegureid, nagu kofeiin, alkohol, stress, suitsetamine või narkootikumid. Proovige hakata keha ja vaimuga harjuma, et olla rahulikum, näiteks harjutades hingamist. Võite teha ka lõõgastustehnikaid, näiteks joogat või meditatsiooni.
Lisaks saab südamekloppimist ennetada ka tervislike eluviiside järgimisega, nimelt regulaarselt treenides, tervislikku toitu söödes ning alati vererõhku ja kolesterooli taset hoides.