Hüpokaleemia on seisund, mille korral kehas puudub kaaliumi või kaaliumisisaldus. Seda seisundit võib kogeda igaüks, eriti kõhulahtisus või oksendamine. Hüpokaleemia ravi tuleb teha kohe, et vältida tõsiseid tüsistusi, nagu südameprobleemid.
Kaalium on kehas leiduv mineraal, mis kontrollib närvi- ja lihasrakkude, eriti südamelihase talitlust. Kaalium mängib rolli ka kehavedelike tasakaalu hoidmisel ja vererõhu reguleerimisel. Kui kaaliumisisaldus organismis väheneb, ilmnevad erinevad sümptomid, mis sõltuvad kaaliumikaotuse kogusest.
Hüpokaleemia (kaaliumipuuduse) sümptomid
Sümptomid võivad ilmneda, kui kaaliumisisaldus kehas on madal, alla 3,6 mmol/l. Sellegipoolest ei põhjusta kerge hüpokaleemia üldiselt sümptomeid. Esialgsed sümptomid on järgmised:
- Iiveldus ja oksendamine
- Söögiisu on kadunud
- Kõhukinnisus
- Keha tunneb nõrkust
- kipitus
- Lihaskramp
- Südame pekslemine
Väga madal vere kaaliumisisaldus, alla 2,5 mmol/L, võib lõppeda surmaga. Seda seisundit klassifitseeritakse raskeks hüpokaleemiaks. Mõned raske hüpokaleemia sümptomid, mis võivad ilmneda, on järgmised:
- Paralüütiline iileus
- Halvatus
- Südame rütmihäired (arütmiad)
- Lõpeta hingamine
Ilmnevad südame rütmihäired võivad olla liiga aeglased (bradükardia), liiga kiired (tahhükardia) või ebaregulaarsed, näiteks kodade virvendusarütmia. See seisund on suurem risk inimestele, kes võtavad ravimit digoksiini.
Millal arsti juurde minna
Hüpokaleemia sümptomite ilmnemisel, eriti pärast oksendamist, kõhulahtisust, diureetikumide võtmist või neeruhaigust, pöörduge viivitamatult arsti poole. Tüsistuste vältimiseks on vaja viivitamatult võtta ravimeetmeid.
Pidage nõu oma arstiga, kui teil esineb üle 1 päeva kestnud oksendamine või üle 2 päeva kestnud kõhulahtisus. Oksendamine ja kõhulahtisus võivad põhjustada dehüdratsiooni ja kaaliumipuudust, mistõttu on vaja kohest ravi.
Arutage uuesti oma arstiga, kui teil on haigus, mis nõuab pikaajalist diureetikumide võtmist. Diureetilised ravimid on üks hüpokaleemia põhjusi. Arstid võivad annust vähendada või muuta diureetikumide tüüpi, mis ei põhjusta hüpokaleemiat, nt spironolaktoon.
Kui teil on neeruhaigus, tehke regulaarselt tervisekontrolli vastavalt arsti soovitustele. Neerud reguleerivad ja säilitavad organismis normaalset kaaliumisisaldust uriini eemaldamise kaudu. Kui neerufunktsioon on kahjustatud, on kaaliumi tase kehas häiritud.
Minge viivitamatult kiirabisse, kui hüpokaleemia sümptomitega kaasnevad kaebused südamepekslemise, nõrkuse või halvatuse kohta. Käsitseda tuleb kohe, sest see seisund võib põhjustada surma.
Hüpokaleemia (kaaliumipuuduse) põhjused
Hüpokaleemia tekib siis, kui keha eritab liiga palju kaaliumi. Seda seisundit võivad põhjustada mitmed tegurid. Kaaliumipuuduse kõige levinumad põhjused on:
- Oksendab
- Liigne kõhulahtisus
- Neeruhaigus või neerupealiste häired
- Võtke diureetikume
Kuigi see on haruldane, võivad kaaliumipuudust põhjustada ka järgmised tegurid:
- Foolhappe puudus
- Diabeetiline ketoatsidoos
- Madal magneesiumi tase kehas (hüpomagneseemia)
- Astmaravimite või antibiootikumide võtmine
- Pikaajaline lahtistite kasutamine
- Liigne alkoholitarbimine
- Suitsetamisharjumus
Mitmed sündroomid võivad põhjustada ka madalat kaaliumisisaldust kehas, sealhulgas Cushingi sündroom, Gitelmani sündroom, Liddle'i sündroom, Bartteri sündroom ja Fanconi sündroom.
Hüpokaleemia (kaaliumipuuduse) diagnoos
Arst küsib ilmnevate sümptomite kohta ja kontrollib teie haiguslugu, et selgitada välja võimalikud haigused, mis võivad põhjustada oksendamist või kõhulahtisust. Arst mõõdab ka patsiendi vererõhku, kehatemperatuuri ja pulssi, sest hüpokaleemia võib mõjutada kõiki neid kolme asja.
Vere kaaliumisisalduse mõõtmiseks teeb arst vereanalüüsi. Normaalne kaaliumisisaldus on 3,7-5,2 mmol/L. Kui kaaliumisisaldus on sellest numbrist madalam, saab arst diagnoosida, et patsiendil on hüpokaleemia. Lisaks vereanalüüsidele tehakse ka uriinianalüüse, et mõõta uriiniga raisku läinud kaaliumi kogust.
Kui patsiendil on anamneesis südamehaigus, teeb arst elektrokardiogrammi (EKG), et tuvastada keha madalast kaaliumisisaldusest põhjustatud südame löögisageduse häireid.
Hüpokaleemia (kaaliumipuuduse) ravi
Hüpokaleemia ravietapid sõltuvad madalast kaaliumitasemest, selle põhjusest ja patsiendi võimest võtta vedelikku või ravimeid. Kui seisund on piisavalt tõsine, tuleb patsient hospitaliseerida, kuni kaaliumisisaldus organismis normaliseerub.
Hüpokaleemia ravi etapid on järgmised:
Hüpokaleemia põhjuse ravi
Kui kaaliumipuuduse põhjus on kindlalt teada, tegeleb arst selle põhjusega. Näiteks võivad arstid anda kõhulahtisusevastaseid ravimeid, näiteks: loperamiid või vismuti subsalitsülaat, kui hüpokaleemia põhjuseks on kõhulahtisus.
Taastage kaaliumi tase
Kerget hüpokaleemiat saab ravida kaaliumipreparaatide võtmisega. Kuid raske hüpokaleemia korral tuleb kaaliumi manustada kaaliumkloriidi infusiooni teel. Infusiooniannus kohandatakse vastavalt vere kaaliumisisaldusele ja manustatakse aeglaselt, et vältida südameprobleemide riski. Kui see on muutnud muud tüüpi elektrolüütide arvu problemaatiliseks, tuleb seda seisundit ka ravida.
Jälgige kaaliumisisaldust
Haiglas ravi ajal jälgib arst patsiendi kaaliumitaset vere- või uriinianalüüside abil. Seda tehakse selleks, et vältida ülemäärast kaaliumitaseme tõusu (hüperkaleemiat), kuna kõrge kaaliumisisaldus võib samuti põhjustada tõsiseid tüsistusi.
Normaalse kaaliumitaseme säilitamiseks soovitatakse patsientidel süüa kõrge kaaliumisisaldusega toite, nagu oad, spinat, lõhe ja porgandid. Arstid määravad ka magneesiumipreparaate, sest kaaliumi kadumisel võib magneesiumi tase organismis väheneda.
Hüpokaleemia (kaaliumipuuduse) tüsistused
Tüsistuste vältimiseks tuleb hüpokaleemia varakult avastada ja ravida. Üks ohtlikumaid tüsistusi on arütmia. See tüsistus on ohus hüpokaleemiaga patsientidel, kes kannatavad ka südameprobleemide all.
Lisaks võib kaaliumipuudus põhjustada muid tüsistusi, kui seda korralikult ei ravita. Nende komplikatsioonide hulka kuuluvad:
- Rabdomüolüüs
- Paralüütiline iileus
- Ajuhäired maksatsirroosiga patsientidel (hepaatiline entsefalopaatia)
- Neeruhaigus
- Hingamisteede lihaste halvatus
Hüpokaleemia (kaaliumipuuduse) ennetamine
Hüpokaleemia ennetamise meetmed sõltuvad selle põhjusest. Kui kaaliumipuuduse põhjuseks on kõhulahtisus, saab ennetada hoolsalt käsi pestes, küpsemiseni keedetud jooke ja toite tarbides ning rohkem vett juues.
Kui kaaliumipuuduse põhjuseks on pidev oksendamine, on ennetuseks tarbida magusaid jooke või puuviljamahlu, süüa väikseid, kuid regulaarselt eineid ning mitte heita pikali kohe pärast söömist.
Võtke diureetikume vastavalt arsti juhistele. Seda tüüpi ravimid sunnivad kasutajat sagedamini urineerima, nii et kaalium võib uriiniga raisku minna. Diureetikumide kasutamise ajal konsulteerige regulaarselt oma arstiga.
Kaaliumipuudust saab vältida ka kõrge kaaliumisisaldusega toiduainete söömisega, et kaaliumisisaldus veres säiliks. Mõned kõrge kaaliumisisaldusega toidud on järgmised:
- Puuviljad, nagu banaanid, apelsinid ja avokaadod.
- Köögiviljad, nagu tomat, spinat ja porgand.
- Veiseliha.
- Kala
- Pähklid.
- Nisu
- Piim
Hüperkaleemia ohu vältimiseks konsulteerige aga uuesti toitumisspetsialistiga, eriti kui te võtate kaaliumipreparaate või teil on neeruhaigus.